Pioneerinaljad saavad Venemaal jälle aktuaalseks

Isegi Putini poliitikale lojaalsed lapsevanemad arvavad, et pioneerinduse taasloomise asemel võiks riik rahastada huviringe.

1980. aasta. Olen üheksa-aastane. Õpin kolmandas klassis. Moskva valmistub 1980. aasta olümpiamängudeks ja mina valmistun pioneeriks astuma. See pole lihtne: tuleb õppida pähe noore pioneeri tõotus. Istun ja õpin: „Mina, Aleksejev, Anton, astudes Vladimir Iljitš Lenini nimelise üleliidulise pioneeriorganisatsiooni liikmeks, tõotan oma seltsimeeste palge ees: palavalt armastada ja hoida oma kodumaad, õppida, elada ja võidelda, nagu juhendas suur Lenin ja nagu õpetab Kommunistlik Partei, ning täita alati Nõukogude Liidu pioneeride seadusi.” Samal ajal astub tuppa mu isa, kes küsib, kas ma tean, mille poolest erinevad pioneerid viineritest. Kuna ta näeb mu näost, et ega tea küll, vastab ta ise: „Pioneer on alati valmis, aga viinereid tuleb enne keeta.”

 

Niisuguseid nalju suudaksid Nõukogude Liidus üles kasvanud inimesed meenutada palju – andke ainult põhjus. Ja põhjus on tekkinud: eelmise kuu lõpus kirjutas Vladimir Putin alla „Venemaa koolilaste liikumise” loomise ukaasile. Sisuliselt käib jutt uuest pioneeriorganisatsioonist ja seda eriti ei varjatagi.