Pirita linnaosavanem eurorahade eest rajatavast Reidi teest: autotunneli rajamiseks raha ei jätku
Teed ehitame selleks, et inimeste liikuvus Piritalt ja Viimsist kesklinna ning tagasi oleks efektiivsem ja kiirem ning et transiitveod sadamast läheksid loogilist, kiiret ja turvalist teed mööda linnast välja. Reidi teed tuleb vaadata suurema osana linna tulevasest liiklusskeemist. Täna on tõsine plaan rajada tulevikus Tallinna peatänav, mis kulgeks mööda Narva ja Pärnu maanteed. Peatänava idee on hetkel veel küll toores, kuid eesmärk oleks autoliikluse kadu või vähenemine. Reidi tee on peatänava eelduseks, sest Narva maantee sulgemine autoliiklusele täielikult või osaliselt jätaks piritalased ebaõiglaselt lõksu.
Uuringute järgi kasutab rohkem kui 50% pealinlasi eelistatult autot ja ei ole aus oma liiklemiseelistusi kõigile peale suruda. Ilmad ei võimalda aastas üle paari kuu ratast igapäevase liiklusvahendina kasutada ja ühistranspordiga ei ole tihtipeale võimalik ega mugav oma igapäevaseid toimetusi teha.
Autoga sõitmist ei tohi teha liiga mugavaks, kuid siin ei tohiks langeda absurdsusesse. Kui vastusõdijate elukeskkonda tee otseselt ei mõjuta, siis Pirita inimeste igapäevaelu sõltub sellest tunduvalt. Hommikul 45 minutit ummikus ja õhtul teist samapalju on ilmselgelt iga inimese elust liiga palju. Kui Reidi tee annab veidigi rohkem aega olla kodus perega, on see seda väärt enam kui praegune kaitstav tühermaa.
Osa vastalistest rõhutab, et tee vastu tegelikult ei oldagi ja probleem ongi selles, et ära võetakse mereäär. Kes on plaanitaval alal käinud, teab, et midagi roosilist kaotada ei ole. Asemele tuleks koos Reidi teega promenaad, kus ruumi nii jalgratturitele kui ka jalakäijatele. See oleks Pirita promenaadile loogiline jätk, mis tähendab, et võimalused merd nautida ja sportida hoopis suurenevad, tühermaa ja sadamaala avatakse rahvale.
Teiseks kritiseeritakse, et tee on liiga lai ja nelja rea asemel piisaks kahest ehk rida ühele ja rida teisele poole. Tulles tagasi peatänava mõtte juurde oleks kaks rida täiesti ebapiisav ja tegelikult on liiklusvooge arvestades ka neli rida kompromiss. Tegelik vajadus oleks veelgi suurem. Kui kaherealisel teel juhtub õnnetus või tehniline rike masinaga, oleks tee hommikul ilma möödapääsuta suletud nii tööle-kooli minejatele kui ka hädaabile ja ühistranspordile. Pirita tee on neljarealine ja kas keegi julgeks praegu öelda, et tegemist on mõttetult suure ja ebavajaliku teega?
Kolmandaks oluliseks vastuargumendiks on muutunud Russalka monument, mis Kadrioru pargist saaks justkui äralõigatud ning vahele jääks palju ülekäigukohti. Ma pole kindel, kuivõrd oluliseks saab pidada liiklusvoogu Kadrioru pargi alleest Russalkani ja kui tihti üks inimene seda teed käib, et teeületus niivõrd piinav oleks, kuid olgu. Kui teeületust saab paremini korraldada, siis tuleb seda muidugi teha ja loodan, et siin tulevad kodanikud heade ideedega projekteerijatele appi.
Välistatud on praeguseks tõenäoliselt jalakäijate tunnel nii linna kui ka Reidi tee vastaliste poolt ja seda mitmel põhjusel – jalakäijatele ei meeldi tunnelid, kaob allee mõte kui vaateks tunneliseinad ja tulevad suuremad kasutus- ja rajamiskulud. Ka autode viimine tunnelisse on ebarealistlik. Esiteks jääks eelkõige Euroopast tulevast rahast selgelt puudu ja teiseks põrkutaks vastu keskkonnaprobleemidele, eriti põhjavee äralõikamisele Kadrioru pargi puudest.
Kui on võimalik teha paremini, siis tuleb seda teha, kuid igale asjale vastu seista vaid oma tõekspidamisi arvestades on rumal ja ebaõiglane teiste suhtes. Eriti piinlik on nende pärast, kellele on piritalased oma hääle usaldanud ja kes nüüd seisavad vastu sellele, et linnaosa elanike igapäevast elu parandada. Kaugemale vaadates kaitstakse tegelikult hoopis Reidi teega külgnevate alade arendajate huve, mitte linnakodanikku.
Sõnum on lihtne: Reidi tee peab tulema. Kriitika on teretulnud, kuid see peab olema konstruktiivne ja edasiviiv, mitte projekti peatav. Reidi teest loobumine ja 30 miljoni mittekasutamine oleks kuritegelik rumalus.
