Riigikogus peagi arutluse alla tuleva järgmise aasta riigieelarve ümber käivad põhivaidlused saavad ilmselt toimuma meditsiinitöötajate, õpetajate, politseinike ja päästeametnike palkade üle.

Samuti ei saa minna mööda põllumeeste üleminekutoetustest ja aktsiisitõusudest, mis söövitavad meie ettevõtete konkurentsivõimet ja vähendavad inimeste ostujõudu.

Väga vähe on pööratud eelarvearuteludes tähelepanu reservide arvelt elamisele.

Järgmise aasta eelarve on nominaalselt 0,6 protsendiga miinuses ja eelarve tulude-kulude vahe kaetakse taaskord reservide arvelt.
Kui aastal 2014 oli keskvalitsusel reserve 1,22 miljardit eurot, siis aastaks 2016 on reservid vähenenud 657 miljonini ja järgmine aasta vähenevad reservid veel prognooside kohaselt üle 110 miljoni euro.
Nelja aastaga on Reformierakonna juhitavad valitsused seega ära kulutanud üle poole reservidest.

Valitsus väidab, et reservid on põhiliselt vähenenud ELi raha ebakorrapärase laekumise ja likviidsusreservi arvelt, aga tuleb tunnistada, et riigi rahaline seis järjest halveneb.

Raha on läinud jooksvate kulude katteks, n-ö peenhäälestusele ning valminud ei ole isegi mitte neljarealist Tallinna-Tartu maanteed, rääkimata muudest Eesti majanduselu elavdavatest projektidest.

Selline tee ei ole jätkusuutlik ja näitab, et riiki valitsevad ühepäeva peremehed. Väga lihtne on saada kokkulepe koalitsiooni osapoolte vahel, kui raha lubaduste täitmiseks võetakse reservidest, mitte ei arvestata reaalsete tuludega.

Kui reaalseid tulusid ei jätku, peab vaatama üle maksusüsteemi ja riigi võimalused, mitte elama reservide arvelt. Olukorras, kus meil on olemas majanduskasv, on reservide kulutamine kurjast.

Eelarve kokkupanekul torkab silma veel üks valitsuse hookuspookus. Vaatamata tööandjate soovile vähendada töötuskindlustuse makse määra leppis valitsus kokku, et töötuskindlustusmakset 2,4 protsendilt nelja aasta jooksul allapoole ei tooda.

Töötu- ja Haigekassa reserve on järgmise aasta lõpuks kokku 844 miljonit ning selle tulemusena saab veel mõne aja jooksul edasi elada nii, et keskvalitsuse reservid vähenevad suurel kiirusel, aga eelarve on näiliselt justkui tasakaalus. Valitsus aga koormab ettevõtteid, et riigi tulusid suuremana näidata.

Selline mõtteviis ei lahenda sugugi probleeme, vaid lükkab need edasi järgmistesse aastatesse.