Poliitika on elu on teater on poliitika
Oleme harjumas piiride kadumisega lubatu ja lubamatu vahelt ning näivuse ja tegelikkuse eristamatusega, samas tajume end üha enam ekslemas igasorti manipulatsioonide virr-varris, millest justkui polekski väljapääsu. Ja nüüd suutis Ühtne Eesti tõestada, et kõik see on tegelikult võimalik palju suuremal määral kui me eal oleme ette kujutanud ning mida aeg edasi reedesest Suurkogust, seda segasemaks kõik see toimunu muutub. Läksin Suurkogule ”vaatlejana”, eelkõige lootuses saada vastuseid küsimustele NO99 ettevõtmise olemuse kohta, ent lahkusin sealt ”osalisena” ja vastuseta ühelegi tõeliselt olulisele küsimusele, sest need küsimused lahustusid selles ürituses. Pantvangina, sest ka siinkirjutatu muutub pigem osaks sellest eluetendusest kui eemalseisvaks arvamuseks. Tajun, et neid ridu kirjutades ei ole päris selge, mil määral saavad kirja minu mõtted ja mil määral on need mõtted kirjas ”stsenaariumis”. Nii on seni juhtunud kõigiga, kes on vähegi avalikult püüdnud selle liikumisega suhestuda – olgu siis Rein Lang oma repliigi või Edgar Savisaar oma blogiga. Ja kes on kirjutanud stsenaariumi?
Pantvangis on ka Ojasoo-Semper ja kõik teised Ühtse Eesti erakondlased. Ei ole nii lihtne, et te jätsite mulje, et erakonda ei moodustata ja teid usutakse. Oma teadliku või ka teadvustamata tegevusega olite ja olete te jätkuvalt osapool (party ehk partei ehk erakond) poliitilises protsessis, te tegite mõjusaid poliitilisi valikuid, kannate poliitilisi sõnumeid ja olete võimelised mõjutama suure hulga inimeste poliitilisi eelistusi ja ilmavaadet. Ka eelseisvatel Riigikogu valimistel. Teil on võim. Tõsiasi, et teid ei ole formaalselt olemas, ei ole seejuures oluline, pigem vastupidi. Võimu kandja peab aga vastutama.
Te tulite vastandudes olemasolevale poliitilisele establishmendile, kinnitasite, et olete paremad. Suurkogul tõestasite, et võib-olla oletegi, sest olete veel paremini omandanud tarvilikke tehnoloogiaid. Ja siis tõstsite te oma esimehe enneolematusse kõrgusesse ja siis ta laskus sealt omal käsul alla ja ütles meile, et me oleme vabad. Nii ütleski: ”Te olete vabad.” Mida see tähendab?
See on etteheide, sest ta viitab sellele, et me seni ei olnud vabad. See on diskrimineeriv, sest viitab sellele, et need, kes ei ole Suurkogul, ei ole vabad. See on solvav, sest seda ütles mulle Suur Juht, justkui ma ise ei tuleks selle peale. Te panite kõik kohalolijad võimatu valiku ette – lahkudes vabana oleksime teie poolt alistatud, vaid mittevabana lahkudes saaksime jääda iseendaks. See on sigadus, sest ma tajusin, et võin rahuliku südamega koju minna vaid siis kui astun teie erakonda. Ainult siis ei oleks ma enam kellegi teise poolt allutatud, vaid ise vaba inimesena koos teiste vabade inimestega otsustanud (jätkuvalt?) vaba olla. Niisugust manipulatsiooni nimetatakse neurolingvistliseks programmeerimiseks. See on meie tsivilisatsiooni tulevik. Me oleme nüüd programmeeritud. Võimu võtma.
Jaak Aaviksoo blogi leiab siit.
