Poliitikud, millistel valimistel te arvate ennast kandideerivat?

Eesti on viimased viis aastat elanud pidevas valimiskampaanias. Eelmine kohalike valimiste kampaania asendus Euroopa Parlamendi valimiste kampaaniaga, alla aasta pärast järgnesid riigikogu valimised, seejärel presidendi valimised ja nüüd oleme taas jõudnud kohalike omavalitsuste volikogude valimisteni. Ent erakondade valimisprogramme lugedes ei ole sugugi selge, millistel valimistel nad kandideerida tahavad.

Miks aetakse inimesi pidevalt valimisjaoskondadesse sedeleid täitma? Võiks ju iga nelja aasta tagant kõik ühe hooga ära valida? Aga tasandid ja vastutusvaldkonnad on erinevad, probleemid, millega tegeleb omavalitsus, millega riik, on erinevad, probleemid on omavalitsuseti erinevad ja vajavad eri lähenemist. Kohalikud valimised peaksid andma poliitikutele võimaluse keskenduda vastava omavalitsuse muredele.

Vaatame asja lähenevate valimiste kontekstis. Tallinnas toimub palju, pea igal erakonnal on kodulehel suurelt „Tallinna valimisplatvorm”, mõnel erakonnal ka Tartus ja siis üleüldine igal pool mujal Eestis. Kas tõesti on Jõgeva ja Pärnu inimeste soovid ja probleemid ühesugused? Tallinna elanike arv on 1. augusti seisuga 445 480. On väga kurb, et ülejäänud u 870 000 Eesti elaniku mured saavad mitu korda vähem tähelepanu. Eriti olukorras, kus isegi maakondade vajadused on väga erinevad. Mõnel pool vajab uuendamist kooli staadion, teisel pool tuleb suuremat rõhku panna inimeste liikumisvõimaluste parandamisele. Kolmandas omavalitsuses sootuks midagi muud.