Poliitiline kellaaeg

Enne viimaseid riigikogu valimisi kehtis Eestis talvel vööndi- ja suvel suveaeg. Viimased kaks aastat oleme aga elanud ainult vööndi- ehk Mõõdukate ajas. Nagu ka enne okupatsiooni. Nii, nagu varem oli suveajale palju vastaseid, on neid täna ka aastaringsele vööndiajas elamisele. Et kellakeeramise kohta on sarnaselt aastatuhande vahetumisega igaühel oma, ja enda arvates ainuõige arvamus, pole ka imestada, et paljud poliitikud on selle teema oma vankri ette rakendanud.

Aeg on kokkulepe, mille puhul ei saa öelda, et üks aeg on õigem kui teine. Seetõttu on ühelt poolt tervitatav, et kolmikliidu nn tülide lahendamise komisjon jõudis seisukohale, et kellaaja küsimus ei kuulu riiklikult tähtsate tüliõunte hulka ja selle üle arutlemine võetakse päevakorrast maha. Samas on see aga ühiskonda piisavalt ärritav teema, et järgmiste valimiste eel mõned poliitikud jälle oma aja-ettepanekuga välja tuleks. Kuid kellakeeramine ei tohi olla poliitilise lehmakauplemise objekt, nagu ta seda viimasel ajal paraku on olnud. Kogu ühiskonna huvides on jõuda kokkuleppele ükskõik millises ühises kellaajas.