POLITSEIAMET: pronkssõduri liigutamine tuli ootamatult
Päevaleht Online avaldab täismahus politseiameti täna esitletud aprillisündmuste ülevaateraporti.
Igal aastal 9. mail tähistasid Nõukogude armee veteranid Tallinnas Tõnismäe mälestusmärgi juures Teise Maailmasõja lõppu Euroopas. Kuni 2005. aastani toimus sõjaveteranide üritus Tõnismäel üsna rahulikult.
2007. aasta jaanuarist kerkis mälestusmärgi temaatika väga pingsalt päevakorrale. 10.01.2007 võttis Riigikogu vastu sõjahaudade kaitse seaduse, mille § 8 lg-s 1 on öeldud, et säilmed tuleb ümber matta, kui sõjahaud asub ebasobivas kohas. Sellekohase otsuse langetab kaitseminister. Kaitseministeeriumi juurde loodud komisjon soovitas Tõnismäel asuva mälestusmärgi juurde maetud punaväelaste säilmed ümber matta.
9. mail 2007. aastal oli oodata rohkearvulist inimeste kontsentreerumist Tallinnas Tõnismäel ja lähipiirkonnas. Seetõttu alustas politsei 12. aprillil avaliku korra ja julgeoleku tagamise ettevalmistusi, plaanides tuua Tallinna lisajõude.
23. aprillil 2007 alustati politseioperatsiooni, mis lõppes 10. mail 2007. Politseioperatsiooni põhieesmärk oli tagada Tallinnas avalik kord. 26. aprillil 2007. aastal puhkesid Tallinnas massilised korratused, mille ajendiks oli arheoloogiliste väljakaevamiste algus Tõnismäel. Politsei ülesanne ja eesmärk oli massiliste korratuste ärahoidmine ning avaliku korra tagamine.
Käesoleva ülevaate koostamisel on kasutatud:
1) Siseministri 24.11.03 määrusega 104 kinnitatud Põhja Politseiprefektuuri põhimääruse §8 lõige 2 alusel ja tulenevalt teenistuslikust vajadusest 23.04.2007 kinnitatud politseioperatsiooni analüüs. Analüüsis kasutati järgmist metoodikat: jao- ja rühmaülemate intervjueerimine gruppides, individuaalsed küsitlused - operatiiv- ja strateegiline tasand; dokumentatsiooni vaatlus ja analüüs. Analüüsi teostajaks on Põhja Politseiprefektuuris moodustatud töögrupp (politseiprefekt Raivo Küüdi 30.05.2007 korraldus nr 23).
2) Politseitöötajate arvamusuuring. Selleks viidi 29.augustist-25.septembrini 2007 läbi anonüümne ankeetküsitlus. Küsitluse eesmärk oli välja selgitada aprillisündmustest mõjutatud püsivamad hoiakud ja saada tagasiside hinnangutest 23.04-10.05.2007 toimunud sündmustele. Politseiamet tellis veebilahenduse ja andmefaili uuringufirmast OÜ Klaster. Analüüsi viis läbi Politseiameti analüüsi- ja planeerimisosakond.
3) Organisatsioonisisesed aprillisündmuste analüüsid, mis hõlmavad mitmeid koondülevaateid ja õigusaktide muutmise ettepanekuid, samuti ettepanekuid varustuse vajaduse, koolitusvajaduse jms osas.
Hinnang tehtule
2007. aasta aprillisündmuste ajal oli politsei esmane ülesanne olemasolevaid ressursse, kogemusi ja oskusi kasutades hoida ära ja maha suruda massilised korratused ning tagada Tallinnas avalik kord ja elanike turvalisus.
Põhja Politseiprefektuuri varasem kogemus sama mälestusmärgi osas näitas, et politsei poolt valitud rahumeelne taktika oli alati toonud edu ja hoidnud ära tõsised massirahutused, seetõttu valiti ka sel korral alguses passiivne taktika. Kuna aga Eesti Politseil puudus reaalne kogemus nii suuremahuliste massirahutuste kohta, ei olnud politsei oma teadmisi ja varustust varem proovida saanud ega osanud sündmuste kulgu täielikult ette näha ning sajaprotsendiliselt olukorrale vastavat tegevust planeerida.
Seega tabasid 26. aprillil puhkenud massiliste korratuste agressiivne iseloom ja laiahaardelisus ka politseid algul ootamatult. Nii oli politseil massiliste korratuste algfaasis raskusi tiheasustusega alal märatseva, joobunud ja manipulatsioonidele alluva rahvahulga rahustamisega ja olukorra kontrolli all hoidmisega.
Nii näiteks andsid politseiametnikud 26.aprillil ruuporite kaudu korduvalt korralduse lahkuda Tõnismäe piirkonnast. Hoolimata õigusest kasutada füüsilist jõudu ja erivahendeid sellest siiski hoiduti, kuni sündmuste areng ületas kriitilise piiri ja jõu kasutamine muutus vältimatuks.
Politseinikud arvestasid jõu kasutamisel ka asjaoluga, et suur osa massirahutustes osalenutest olid mõjutatavad noored ja emotsionaalselt ülesköetud tavakodanikud, keda püüti massikorratuste algfaasis leebemate vahenditega maha rahustada, kasutades näiteks hoiatamist.
26.-27. aprillil 2007 lähtus politsei kolmest põhiprioriteedist:
1) inimeste elu ja tervise kaitse (s.h ka politseinike elude säästmine, sest massikorratuste algfaasis oli politseinikel mittevastav ja puudlik varustus);
2) riiklikult tähtsate objektide kaitse (Kaitsepolitsei, Kodakondsus –ja migratsiooniameti hoonete ja andmebaaside kaitse vandalismi eest);
3) inimeste ja ettevõtete vara kaitse.
Siiski suutis politsei mälestusmärgi teisaldamise eel ja järel toimunud massikorratuseed 26.-27.aprillil Tallinnas ja Jõhvis ning 28.aprillil Narvas ja 29.aprillil Sillamäel optimaalse kiirusega maha suruda ja tagada kogu riigis avaliku korra. 27. aprillil valiti juhtimistasanditel juba uus tegutsemistaktika: takistada koguneda võivaid inimrühmi ja vähimalgi põhjusel/võimalusel püüda elimineerida võimalikud provokaatorid ja ründajad. Seesuguse taktika kasutamine järgnevatel päevadel aitas kindlasti ära hoida massikorratuste kordumise ja laienemise.
28. ja 29.aprilli öö oli juba politsei kontrolli all. Vandalismiakte toime ei pandud. Politsei kontrollis inimesi ja võttis julgeoleku kaalutlustel inimestelt ära esemeid, mida oleks võidud rahutuste korral kasutada löögiriistana.
Võimalikeks uuteks massilisteks korratusteks 9. mail 2007 oli politsei veelgi paremini valmis, sest:
- politsei oligi planeerinud oma tegevused 9. mai politseioperatsiooniks;
- vahepealsel ajal oli oluliselt täienenud abipolitseinike arv ja tehniline ressurss;
- efektiivselt oli käivitunud kinnipeetud isikute menetlemine;
- riigipiiril kehtestatud tugevdatud kontroll 24.04.-10.05. välistas ekstremistlikult meelestatud inimeste sattumise Eestisse.
Prognooside järgi kõige kriitilisemad päevad - 8.- 9. mai - möödusid Tallinnas ja mujal Eestis rahulikult.
Järeldused
1) politseioperatsiooni parim pool olid emotsionaalselt vastupidavad politseiametnikud, kes andsid ebapiisavale varustusele ja väljaõppele vaatamata endast maksimaalse;
2) Eesti Politseis tekkis tugev „meie” tunne;
3) enamik politseiorganisatsiooni liikmeid oli motiveeritud leidma küsimustele lahendusi, mitte tooma põhjendusi, miks ei saa midagi teha;
4) IT-lahendused toetasid põhitöid, teave liikus kiiresti;
5) operatiivselt käivitati politseistaabi juures kriisikommunikatsiooni meeskonna töö 24/7 kolmes vahetuses. Mindi üle korrapäraste pressiteadete ja igapäevaste pressikonverentside süsteemile;
6) hea koostöö oli teiste ametkondadega ja oluline oli ka tavakodanike toetus;
7) 27.04.2007 lõi politsei oma töötajatele ja nende peredele peretoetusprogrammi ning avas ööpäevaringse infotelefoni;
8) 27.04.2007 hilisõhtul avas politsei vandalismiaktides osalenute tuvastamiseks veebilehe tuvasta.politsei.ee;
9) enne politseioperatsiooni algust said politseiametnikud täiendkoolitust massikorratuste taktika ja teooria osas.
Õppetunnid
Politsei jaoks olid 2007.a. aprillisündmused mitmekülgne õppetund, mille kogemuste põhjal on nüüd täiendatud politsei ressursse ja valmisolekut. Samuti on korrigeeritud politseioperatsioonide ettevalmistamise ja läbiviimise plaane.
Massikorratuste õppetundidest tulenevad arendustegevused: politsei suurendab kiirreageerimisüksuse ehk märulipolitsei võimekust, arendab abipolitseinike süsteemi ja nende koolitamist. Samuti tõhustatakse ja laiendatakse massikorratustele reageerimisega seotud väljaõpet politseinikele. Lisaks tuleb politseil senisest rohkem suunata ressurssi märulivarustuse (kuulivestid, kiivrid, kilbid, erinev laskemoon, vormiriietus ja politseivestid abipolitseinikele) ja –tehnika (veekahurid) olemasolu tagamisele ning täiustamisele.
Politseiametis on valmimas ka uuendatud „Hädaolukorra lahendamise kava”. Kava täiendati ja arendati selle juhtimismetoodika ning taktika osa. Nii loodi aprillisündmustes omandatud kogemustele tuginedes eraldi funktsionaalsed grupid tööohutuse tagamiseks, koostööks strateegilisel tasandil, analüüsiks ja planeerimiseks.
Abipolitseinike ja Kaitseliidu abi
Eesti Politsei avaldab tunnustust ja tänu kõikidele abipolitseinikele ja abipolitseinikest kaitseliitlastele, kes osalesid massiliste korratuste mahasurumisel ning avaliku korra tagamisel nii Tallinnas kui ka mujal Eestis.
28.04.2007 avas politsei eraldi telefoniliini ja e-kirja aadressi teabe edastamiseks võimalusest saada abipolitseinikuks. 27. ja 28. aprilli öösel rakendati Tallinnas 286 abipolitseinikku, mis oli ligikaudu 30% kõigist tol hetkel arvel olnud abipolitseinikest. 9. maiks esitati 3204 täiendavat abipolitseinikuks saamise taotlust. 29.04.-11.05.2007 laekus kokku 3716 abipolitseinikuks saamise sooviavaldust ning Sisekaitseakadeemia alustas kohe nende koolitamisega. Tehti ümber koolitusprogramm (senise 24 tunni asemel 8 tundi), kiirkorras läbis koolituse 684 abipolitseinikku ja tööle vormistati 513 abipolitseinikku.
Kaitseliitlastest abipolitseinikel, eriti aga Kaitseliidu Alutaguse, Viru, Jõgeva, Tallinna ja Harju malevate abipolitseinikel oli aprillisündmuste ohjeldamisel ja avaliku korra tagamisel, uute massirahutuste ärahoidmisel ja objektide valvamisel ülioluline roll. Kõrge moraali ja motivatsiooniga, kohati hästi varustatud ja spetsiifilise väljaõppega üksusejuhtide poolt juhitud kaitseliitlased-abipolitseinikud olid eriti Ida-Eestis stabiilsuse taastamise üheks garandiks. Kaitseliidult saadi abi riiklikult tähtsate objektide julgeoleku tagamisel, aga ka materiaal-tehnilise varustatuse osas.
Inimesed annetasid politseinike toetuseks
Eesti Politsei avaldab südamest tänu kõikidele inimestele mõistava ja toetava suhtumise ning tunnustavate sõnade eest politseinike töö kohta. Rahvusvahelise Politseiassotsiatsiooni (IPA) Eesti osakond avas 7.mail 2007 pangaarve, kuhu sai teha rahaülekandeid aprillisündmustes osalenud politseinike taastumise toetuseks. Konto avamise tingis mitmete ettevõtete ja eraisikute soov toetada politseinikke pühendunud teenistuse eest avaliku korra tagamisel.
5.05. - 31.12.2007 laekus inimestelt politseinike toetuseks 1 059 238,14.- krooni (üks miljon viiskümmend üheksa tuhat kakssada kolmkümmend kaheksa krooni), millest Siseministeeriumi Sisejulgeoleku Nõukoja soovitusel maksti politseitöötajatele otsetoetusi ja 95 830, 14.- krooni eest korraldas Rahvusvahelise Politseiassotsiatsiooni Eesti Osakond politseinikele taastumiseks 20.-22. juuni 2007 suvepäevad Murastes, kuhu kutsuti massikorratustes vigastada saanud politseinikud koos peredega.
Suhtlemine meediaga ja info jagamine
Aprillirahutuste ajal moodustati kriisikommunikatsiooni grupp, mille tegevusse kaasati lisaks Põhja politseiprefektuuri ja Politseiameti pressiinimestele ka Siseministeeriumi ja prokuratuuri avalike suhete töötajaid. Töötati 24-tunniste vahetustega. 23.04.-10.05.2007 edastas grupp pidevalt pressiteateid politseipoolse sõnumiga kutsudes rahvast üles rahulikkusele, palvega mitte minna tänavatele, hoiduda provokatsioonidest jne.). Samuti jagati pidevalt informatsiooni ja edastati kokkuvõtteid toimunust, lükati ümber väärinfot (politseinikud lahkuvad teenistusest, jmt). Korraldati pressibriifinguid, kuhu kutsuti nii kohalik kui ka välismeedia.
Koostöö teiste asutustega
Aprillis toimunu näitas, et niisuguses ulatuses massikorratuste korral on vaja kaasata koostööpartnereid. Koostöö teiste ametkondadega oli konstruktiivne ja asutusi ühendas ühine eesmärk tagada riigis avalik kord ning vältida sündmuste eskaleerumist. Suur osa koostööpartnereid kaasati ka Põhja Politseiprefektuuri strateegilise ja/või operatiivstaabi koosseisu.
Peamised ametkonnad, kellega politsei koostööd tegi olid Justiitsministeerium (prokuratuur, vanglad, kohus), Kaitseministeerium (s.h kaitseliitlastest abipolitseinikud), Kaitsepolitseiamet, Piirivalveamet, Päästeamet, Tallinna Linnavalitsus, Tallinna Kiirabi, Jõhvi ning Vaivara vallavalitsus ja eriti tihe oli koostöö Tervishoiuametiga. Koostöösse olid haaratud kõigi politseiasutuste töötajad.
Koostööd prokuratuuri ja kohtuga hindab politsei väga kõrgeks. Abiprokurörid ja prokurörid kuulasid ise üle kahtlustatavaid. Töö operatiivsuse tagamiseks koondati kohtunikud samasse hoonesse politseiametnike ja prokuröridega, kus toimus jooksvalt vahistatute menetlemine. Justiitsministeeriumi valitsemisalast kaasati politseioperatsiooni vanglate eriüksus.
Politsei infosüsteemide töötajatel toimis suurepärane koostöö Riigi Infosüsteemide Keskusega (RIA) küberrünnakute tõrjumise vallas. RIA suutis politseivastaseid rünnakuid olulisel määral vähendada ning seeläbi tagati politseile kvaliteetsem tugiteenus. Operatiivtasandil sujus koostöö väga hästi Kaitseministeeriumi, Kaitsejõudude Peastaabi ja Kaitseliiduga.
Tallinna Linnavalitsuse abiga sai linn mõlema aprillikuu massikorratuse öö järel väga kiirelt ja korrektselt puhtaks. Efektiivset koostööd tervishoiuasutustega juhtis Tervishoiuamet, kelle koordineerida oli nii meditsiiniasutuste kui ka erakorralise meditsiini kättesaadavus. Majutuskohtades asuti meditsiiniliselt teenindama politseiametnikke.
27. aprillist käivitas politsei efektiivse koostöö ka turvaettevõtetega, kes püüdsid igati politsei tegevust toetada. Samuti andis politsei soovitusi, kuidas turvaettevõtted saaksid paremini oma klientide vara kaitsta. Turvaettevõtted valvasid kriitilisel ajal ka tähtsaid objekte (nt. bensiinijaamad).
Rahvusvahelisel tasandil tehti efektiivset koostööd Soome, Läti, Leedu, Poola ja Rootsiga.
Politseitöötajate endi hinnangud
2007.a. aprillisündmuste järel viis Politseiamet oma töötajate seas läbi küsitluse, millele vastas 1609 politseiametnikku. Üldine hinnang politseioperatsiooni läbiviimisele oli positiivne. Kriisisituatsioon ühendas inimesi, tekitas ühtekuuluvustunnet, kuid samas oli ka proovikiviks.
Valdava enamuse politseitöötajate arvates täitsid politseiametnikud oma kohustust edukalt, vaatamata sellele, et enamikul puudusid varasemad kogemused tegutsemiseks hädaolukorras ja massikorratustes. „Kõik politseioperatsioonis osalenud täitsid oma kohust ning teenistusülesandeid. Politseioperatsioonis mitteosalenud kolleegid aga täitsid enda ning politseioperatsioonis osalevate kolleegide igapäevaseid tööülesandeid. See on kokkuvõttes meie töö ja kohustus“.
Politseioperatsiooni ajal töötasid politseiametnikud kahe- kuni kolmekordse koormusega, mille käigus inimeste põhivajadused (söök ja jook, võimalus puhata ja sooja saada) jäid tihtipeale rahuldamata. Hoolimata sellest oli valdav osa enda hinnangul võimeline vastu pidama samasuguse pinge ja koormusega veel nii kaua kui vaja.
Hirmu ja muret oma elu ning tervise pärast tundsid küll mõned vastanuist, kuid need tunded ei takistanud politseiametnike hinnangul oma ülesandeid täitmast. Osa ametnikke (nii politseioperatsioonis vahetult osalenud kui ka teistes politseiprefektuurides korra tagamisega seotud) vajas psühholoogilist nõustamist (samuti nende pereliikmed).
Meeskonnatööga oli pigem ja täiesti rahul 96% ankeedile vastanud politseiametnikest. Suurem osa oli rahul läbiviidud politseioperatsiooniga ning avaldati tänu kolleegidele tehtud töö eest.
„Aprillisündmustest peab saama õppetund, millest tulenevalt võetakse erinevatel tasanditel (Riigikogu, Valitsus, ametid, politseiasutused) vastu otsuseid piisava sisejulgeolekualase võimekuse kiireks saavutamiseks. Kindlasti ei saa iseseisva riigi püsimajäämise kindlustamine olla maksumaksjate jaoks odav.“
„Politseioperatsioon näitas, et Eesti Politseis teenivad pühendunud inimesed, kes on valmis tõsisteks väljakutseteks, kes vajalikul hetkel hoiavad kokku ja pühenduvad ühisele eesmärgile.“ Vastanute arvates oli väga oodatud ka tavakodanike abi ja mõistev suhtumine.
Menetlustulemused
Tõendusmaterjali leidmisel oli politseil väga tihe koostöö meediaväljaannetega, kes edastasid politsei sõnumit toimuvast ja kes andsid oma video- ja pildimaterjali korrarikkujate leidmiseks ja tabamiseks.
Aprillisündmuste käigus peeti Põhja Politseiprefektuuri poolt kinni üle 1000 isiku. Osade isikute korduvuse tõttu läbis kontrolli kokku vähemalt 1200 nime. Kokku oli kahtlustatavaid 294 ja vahialuseid 55 isikut, kellest 48 oli varem karistatud.
Kriminaalasjad
Põhja Politseiprefektuuris alustati aprillirahutustega seonduvalt kokku 33 kriminaalasja. Menetlused on alustatud Karistusseadustiku §-de 239 - süüteo toimepanemine massilise korratuse ajal, § 263 - avaliku korra raske rikkumine, § 274 - vägivald võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes ja § 199 – vargus, tunnustel. Kahtlustatavana on kinni peetud ja kahtlustatavaks tunnistatud kokku 426 isikut.
15.01.2008.a. seisuga on Põhja Ringkonnaprokuratuuri saadetud 156 isikut kohtualluvusse otsustamiseks ja 266 isikut, kelle osas on menetlus lõpetatud. 23 isiku osas eraldati materjalid väärteo menetluse alustamiseks.15.01.2008.a seisuga pole Põhja Politseiprefektuuri menetlusse jäänud ühtegi kriminaalasja.
Viru Ringkonnaprokuratuuri andmetel algatati aprillirahutustest johtuvalt Ida-Virumaal 40 kriminaalasja: Jõhvis – 19, Narvas – 6, Sillamäel – 6, Kiviõlis – 2, Kohtla-Järve – 6 ja Vaivara vald – 1.
Ida Politseiprefektuuris alustati menetlusi Karistusseadustiku §-de 149 - surnu mälestuse teotamine; § 238- süüteo toimepanemine massilise korratuse ajal; § 239- süüteo toimepanemine massilise korratuse ajal; 263- avaliku korra raske rikkumine; § 265 - keelatud avalik koosolek; § 266- omavoliline sissetung; § 274- vägivald võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes; § 275- võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku laimamine ja solvamine; § 414 - lõhkeaine ebaseaduslik käitlemine; § 103 - keelatud relvade kasutamine; § 199 – vargus; § 203 – asja rikkumine ja hävitamine.
Aprillirahutuste kriminaalasjadest on Viru Ringkonnaprokuratuuris kohtuotsus jõustunud 19 kriminaalasja puhul, 16 kriminaalasja on lõpetatud, kohtumenetluses on 4 kriminaalasja, kuid nende arutamise aega pole veel määratud ning 1 kriminaalasja kohtueelne uurimine on lõpetatud, toimik on prokuratuuris.
Viru Ringkonnaprokuratuuri andmetel on kohtusse saadetud süüdistusakt või kokkulepe 29 isiku kohta, jõustunud on kohtuotsus 22 isiku suhtes. Kohus pole veel arutanud kohtusse saadetud 7 isiku kriminaalasja. Kriminaalmenetlus lõpetati 12 isiku suhtes ja 2 isiku kriminaalasja toimik on Viru Ringkonnaprokuratuuris. Kokku oli kahtlustatavaid 43 (s.h. ka need, kelle suhtes menetlus lõpetati).
Viru Ringkonnaprokuratuuris on tuvastatud isikud, kelle tegevuse tulemusel tekitati kahju 266 783,3 krooni ulatuses. Käesolevaks ajaks on tuvastatud, et rahutustega tekitati Ida-Virumaal kahju kokku ca 575 000 krooni.
Kokku laekus rahandusministeeriumi kahjuhüvitamiskomisjonile aprillirahutuste kahjude kohta 313 kahjutoimikut, neist täielikult või osaliselt on rahuldatud taotlusi 278 kahjutoimiku osas kokku summas 25 446 885,07 krooni, sealhulgas füüsilistele isikutele on hüvitatud kahju 46 juhul summas 1 804 409,39 krooni ning juriidilistele isikutele 232 juhul summas 23 642 475,68 krooni. Kohtuotsuse alusel on veel ülekandmata Tallinna Linnavalitsusele 95,8 tuhat krooni (maksetähtaeg 30.01.2008).
Põhiprobleemid aprillisündmustega seotud kuritegude menetlemisel olid tingitud vähesest või puudulikust infost kinnipeetud isikutele inkrimineeritud süütegude kohta: puudusid esialgsed ettekanded, ülekuulamised jm tõendid. Tõendite kogumise võimatus - põhiliseks tõendiks nimetatud menetlustes on videosalvestused, leida aga ligemale 400 tunni videomaterjali seast konkreetse isiku teod on keeruline ja aeganõudev.
Signaalitajad
30.04.2007 ja 1.05.2007 takistati provokatsioonilistel eesmärkidel Tallinna kesklinna liiklust põhjendamatult aeglase sõidu ja signaalitamisega. Tabatud rikkujate osas viis politsei läbi väärteomenetluse. 30.04-29.05.2007 koostati väärteomenetluse protokollid 61 isikule, kes Tallinna liiklust põhjendamatult aeglase sõidu ja signaalitamisega segasid, rikkudes sellega Liiklusseadust § 7435, s.o mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest (nt juhtides mootorsõidukit, andis helisignaali kui puudus oht ning sõitis põhjendamatult aeglaselt, millega takistas teisi sõidukeid).
Avaldused politseinike vägivalla suhtes aprillirahutuste ajal
Õiguskantslerile laekus politsei tegevuse suhtes 54 avaldust, neist 52 isikutelt ja 2 inimõiguste teabekeskuselt. Enamus avaldustest edastati Põhja Ringkonnaprokuratuuri.
Põhja Ringkonnaprokuratuuri andmetel esitati neile kaebusi politsei vägivalla peale umbes 50 ringis, kuna osa olid neist korduvad (nt saadeti korraga kaebus nii meile kui õiguskantslerile, kes selle omakorda meile uuesti edasi saatis), siis päris täpselt nn originaalkaebuste arvu ei saa öelda.
Kaebuste alusel politseivägivalla kohta alustati 8 kriminaalmenetlust, millest 6 on praeguseks lõpetatud (5 on lõpetatud koosseisu puudumisega ja 1 tuvastamatusega ehk KrMK § 200 märgiga 1). Kaks kriminaalasja on veel Põhja Politseiprefektuuris politseikontrolli büroos menetluses.
Lisaks sellele koostati Põhja Politseiprefektuuris politseikontrolli büroos 6 mittealustamist.
Mida oleks tulnud teha teisiti?
1) Kuna Eestis puudus reaalne kogemus nii suuremahuliste massirahutuste kohta, ei osatud ette näha sündmuste kulgu ja vastavalt olukorrale täpset tegevust planeerida;
2) varasem riskianalüüs (ohuhinnang) ei olnud piisav ega arvestanud võimalikke nihkeid ajateljel (mälestusmärgi teisaldamine enne 9. maid), mistõttu tabas toimunu politseid ootamatult;
3) planeerimise etapp läbiti kiirustades ja pinnapealselt, sestap jäi plaan poolikuks: mitmel sektoril ehk tegevusliinil puudusid piisava detailsusega tegevuskavad ning varustuse ja erivahendite tagamine ei olnud piisav;
4) planeerimise etapi kestus ei vastanud politseioperatsiooni mastaapsusele. Arvestades selle etapi lühiajalisust, pidanuks rakendama plaani välja töötamisse rohkem spetsialiste (nii juhte kui ka tehnilisi töötajaid, sest vormistuseksimusi ja sisulisi tegematajätmisi oli palju). See olukord tekkis planeerijate tööülesannete kirjeldamata jätmise tõttu;
5) planeeriti küll kriisikommunikatsiooni meeskond koos inimeste ja vahenditega, kuid niisugust mahtu ei osatud ette näha;
6) sisekommunikatsioonile mõeldi alles kriisi ajal, kommunikatsiooni meeskonnal puudus info ohuhinnangu kohta, seetõttu oli planeerimisvigu;
7) välismeedia ja eeskätt Venemaa meedia päringute osakaal oli väga suur (kohati suurem kui Eesti meedia päringute arv), Välisministeeriumi tugi oli ebapiisav, puudus välisajakirjanike andmebaas;
8) kardinaalselt erinev pilt oli eestikeelses meedias (suur toetus ja hea maine) ning Eesti venekeelses meedias (negatiivne maine ja keskendumine süüdistusetele liigsest jõukasutusest);
9) vene- ja ka inglisekeelseid kõneisikuid oli Tallinnas liiga vähe;
10) politseioperatsiooni esimestel päevadel ei olnud organisatsiooni sees piisavalt infot toimuva kohta;
11) 27.04.-2.05.2007 tagas enamus politseiametnikke avalikku korda (sõltumata põhitööst) patrullmeeskondade või patrullrühmade koosseisus, menetlus- ja filtergruppides. Rahutused eri linnades killustasid olemasolevaid politseijõude;
12) politseiametnikud töötasid pikkade vahetustega ja olid väga suure vaimse ning füüsilise pinge all. Rahutustes sai vigastada 61 politseinikku, kellele osutati esmaabi kohapeal. Osa neist pöördus ise hiljem traumapunkti või perearsti poole.
Aprillirahutuste analüüsist ja järeldustest tulenevad arendustegevused:
1. Seadusandlike muudatuste paketiga (nn pronksipakett) muudetakse politseiseadust, jälitustegevuseseadust, piirivalveseadust, avaliku koosoleku seadust ja hädaolukorraks valmisoleku seadust ning piirivalveteenistuse seadust. Lisaks muudetakse elektroonilise side seadust, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust, politseiteenistuse seadust, liiklusseadust ja turvaseadust.
2. Politsei on suurendamas kiirreageerimisüksuse ehk märulipolitsei võimekust. Julgestuspolitsei märulipolitseile ja prefektuuride senistele märulipolitsei tugiüksustele koolitatakse ja varustatakse lisaks juurde 140 uut väljaõppega märulipolitseinikku.
3. Aprillirahutused tõestasid vajadust tõhustada abipolitseinike süsteemi arendamist. Korrakaitseliste ülesannete täitmisel oleksid abipolitseinikud (k.a. kaitseliitlastest abipolitseinikud) kõige olulisem lisaressurss politsei isikkoosseisule, andes võimaluse inimesi efektiivsemalt rakendada ja jaotada. Arendamisel on efektiivsema abipolitseinike süsteemi rakendamine, sest abipolitseinikel on korrakaitseline väljaõpe ja kogemus, nad on enam integreeritud politsei juhtimisahelasse ja täidavad otseselt korrakaitselisi ülesandeid.
4. Vaja on tõhustada ja laiendada massirahutustele reageerimisega seotud väljaõpet politseinikele ning abipolitseinike koolitamist. Politsei on planeerinud 2008.a. eelarvesse kriisireguleerimise alaseid koolitusi. Sisekaitseakadeemia uues rajatavas Muraste kompleksis ehitatakse muuhulgas välja märulipolitsei väljaõppebaas. Muraste kompleks valmib 2012.a. Kompleksi kogumaksumus on 903 milj krooni.
5. Politseivarustust peab olema piisavas koguses ka kriisipiirkonnast väljaspool, et tagada avalikku korda Eesti teistes paikades. Ametnikel peaksid olema käevabad individuaalsed sidevahendid, mis kindlustaks politseinike rühmade operatiivset juhtimist.
6. Samuti tuleb politseil senisest rohkem suunata ressurssi märulivarustuse (kuulivestid, kiivrid, kilbid, erinev laskemoon, vormiriietus ja politseivestid abipolitseinikele) ja –tehnika (veekahurid) olemasolu tagamisele ning täiustamisele. 2007.a lisaeelarvest eraldati politseiametnikele erivahendite soetamiseks 20 mlj krooni ning Tallinnas ja Ida-Virumaal aprillirahutustes osalenud politseiametnike (s.h Kaitsepolitsei, Sisekaitseakadeemia) ergutamiseks 30 mlj krooni.
7. 2008.a eelarvest planeeritakse politsei vormiriietuse soetamiseks (s.h kvaliteedi parandamiseks) ca 18 miljonit krooni. Arengukava raames taotleme riigieelarvest veel rahalisi vahendeid politsei erivahendite, märulivarustuse, erineva laskemoona ja politsei kaitsevarustuse soetamiseks, mille hinnanguline maksumus on 49 mlj krooni, mida saab jagada kolme järgneva aasta peale. Kui politsei nimetatud täiendavaid ressursse ei saa, peab riik olema massirahutuste korral valmis eraldama raha reservvahenditest või lisaeelarvest, tehes seda vähemalt samas suurusjärgus, nagu see oli 2007.aastal
8. Vaja on kehtestada ühtsed protseduurireeglid välisabi küsimiseks, aga ka andmiseks. Tuleb sätestada, missugusel tasandil otsustega on tegu (riiklik välispoliitika) ja missuguseid kanaleid kaudu abi küsimine käib. Aprillisündmused näitasid, et abi küsiti vaid isiklike kontaktide pinnalt.
9. Koostöö arendamine teiste institutsioonidega. Suurte politseioperatsioonide või sisejulgeoleku tagamise kava täitmise ajal peavad strateegilise staabi juhil olema seadusega antud õigused ja kohustused anda korraldusi erinevatele kaasatud institutsioonidele.
10. Täpsustada riigi institutsioonide ja kohaliku omavalitsuse rolle ja ülesandeid massikorratustele reageerimisel.
11. Plaani (ka varuplaani) väljatöötamine kriisisituatsiooniks – iga institutsiooni roll ja ülesanded, kriisijuhtimine ja ametkondade tegevuste koordineerimine. Kaasata planeerimisprotsessi koostööpartnerid, kellele nähakse ette tegevusi. Lahendada planeerimise etapis ja koostöökoolituste, -õppuste ajal sidepidamises aset leida võivad probleemid, vältimaks nende esilekerkimist eriolukordades. Siinjuures tuleb selgeks teha ja planeerida suhtlemiskanalid koostööpartneritega (justiits-, päästeüksused jpt).
12. Peab kaardistama potentsiaalsed koostööpartnerid ja nende kontaktid (nt valveapteegid, toitlustuskohad, arstiabi, lõõgastumisvõimaluste pakkumine, psühholoogiline nõustamine, tugiisikud jms).
13. Tuleb kokku leppida ja kirjeldada mõisted, tingtähised ja definitsioonid, mida kasutatakse sarnastes operatsioonides.
14. Riiklikul tasemel tuleks sisse viia ressursiarvestus sisejulgeoleku tagamisel erinevates situatsioonides, kirjeldades detailselt tegevusi koostööks partneritega. Muuta kehtivat massikorratuste tüüpplaani, sest see ei vasta Eestis hetkel olemasolevatele ressurssidele. Luua ministeeriumide-vaheline töögrupp, mis kaardistab tegeliku inim- ja materiaal-tehniliste ressursside vajaduse Eestis ning võimaliku välisabi kasutamise võimalike massikorratuste puhul. Ministeeriumi või ministeeriumideülesel tasemel tuleb luua ühtne geograafilise kaardi põhi, kuhu institutsioonidel on võimalik lisada olulist informatsiooni.
15. Oluline on luua tegevusvaru, et kriisisituatsioonides jätkuks politseioperatsiooni edukaks läbiviimiseks vahendeid ja erivarustust.
16. Koostada ohuhinnangud arvestades konkreetset sündmust, et mitte hajutada politseioperatsiooni planeerijate tähelepanu nö „seinast seina“ riskifaktoritega. Selleks tuleb parandada politseiasutuste omavahelist koostööd.
17. Massiliste kinnipidamiste tagamiseks tuleb selgitada võimalikud alternatiivsed kinnipidamiskohad väljaspool politsei arestimaju (sh väljaspool Tallinna). Tuleb välja töötada meditsiinilise abi ja muu logistika skeemid kinnipidamiskohtades massirahutuste korral. Kinnipeetute veoks on vaja suurel hulgal spetsiaalset transporti.
18. Alustatud on ORS (operatiivraadioside) süsteemi juurutamisega lõppkasutajatele. Süsteem võetakse kasutusele 2008.aastal. ORS süsteemi rakendamisega tõuseb siseturvalisus politsei, piirivalve, pääste ja teiste sisejulgeolekut ning korrakaitset tagavate asutuste infovahetuse efektiivsemaks muutumise teel. Arendamisel on ka turvalise andmeside edastamise võimekus valitsemisalas.
19. Tuleb luua kriisisituatsioone analüüsiv ja organisatsiooni valmisolekut tagav töögrupp või kriisireguleerimisüksus Politseiametis. Kriisireguleerimisüksuse põhiline tööülesanne on arendada ja kajastada ülepolitseilist kriisireguleerimise süsteemi.
20. Arendada sündmuste analüüsi metoodikat, et andmete kogumine ja järelduste tegemine oleks operatiivsem.
21. Schengeni viisaruumiga liitumisel on sisepiiri valve kaotamise kompensatsioonimeetmed järgmised:
1) luuakse piirivalve liikuvad grupid EL välispiiri valve toetuseks ja sisepiiri valve kaotamise kompenseerimiseks;
2) planeeritakse ressurss sisepiiri ajutise kontrolli kiireks taastamiseks täies ulatuses (piirikontrolli taastamine sisepiiril kestvusega 1 nädal maksab 2,5 mlj krooni). Sisepiiri ajutise kontrolli tagamine toimub koostöös politseiga.
22. Piirivalve on välja arendamas valmidusüksusi, mille eesmärk on reageerida massiliste ebaseaduslike piiriületuste või riigipiiril toimuvate massirahutuste korral. Võimalik on ka nimetatud üksuste rakendamine politsei abistamisel massirahutuste mahasurumisel.
Lõpetuseks
Eesti Politsei loodab siiralt, et Eestis ei ela ühtegi inimest, kes sooviks samasuguste sündmuste kordumist. Politsei ühes oma koostööpartneritega teeb pingutusi, et ennetada võimalikult vara ja maksimaalselt analoogseid juhtumeid. Pidevalt kogutakse vajalikku informatsiooni ja koostatakse ohuprognoose, mis aitavad politseil oma tegevust planeerida ja koordineerida.
Tähtis on see, et rahvas teab - Eesti Politsei on alati nende jaoks olemas ja kindlasti paremini valmis kui eelmisel aastal tagamaks elanike turvatunnet ja kindlustamaks riigis avalikku korda.
