Poolt ja vastu: Kas Eesti venekeelse telekanali loomine õigustab ennast?
Küsimus on teostuses: kuidas teha seda telekanalit nii, et soovitud auditooriumiga saab kontakti? Kuidas Vene kanalite kõrval, mida on kümneid, märgatavaks muutuda ja vaatajaid köita? Oluline on, et peale kanali tegemise otsuse oleks olemas ka plaan, kuidas need rasked küsimused lahendada.
Teine ja minu arust tähtsam suund on muude Eestis olevate venekeelsete meediakanalite parem kasutamine. Raadio 4 tugevdamine on täiesti õige samm, aga ka ajalehti ja internetti ei tohiks unustada. Meie teeme Ida-Virumaa linnades tasuta levitatavat ajalehte Severnoje Poberežje Ekstra, millel on üle 60 000 lugeja.
Propagandaks pidamise oht, mida telekanali puhul kardetakse, ei ole selle lehe puhul probleem olnud.
Poliitikast me seal eriti ei kirjuta, vaid tutvustame Eestit ja tema kultuuriinimesi, Ida-Virumaa hakkajaid inimesi, kodulugu...
Seegi aitab inimesi, kes muud Eesti meediat ei jälgi, Eestiga lähendada. 1
Hea, et valitsus kanali loomise otsuse tegi. See näitab, et ta näeb probleemi ja püüab midagi ette võtta. Aga sellega heade asjade nimekiri lõpeb ja algab probleemide oma. Üks, väiksem probleem on kaader. Kui telekanalile antakse piisavalt raha, siis kaadri võib-olla leiab.
Teine, suurem probleem on selles, kas suudetakse vaatajaid köita. Seda probleemi ainult rahaga ei lahenda, vaid valitsusel tuleb teha liigutusi, mis näitaksid venelastele, et riik pöörab näo nende poole. Eesti riigil on vaja tõendada, et ta tahab teha telekanali vene inimeste jaoks, mitte lihtsalt oma propagandakanali Vene propaganda- ja muude kanalite vastu. 2015. aasta septembrini, kui kanal tahetakse käivitada, on küll aasta, aga selle aja sisse jääb valimiste-eelne ja -järgne aeg. Sisuliseks tööks jääb aega parimal juhul neli kuud. Aga leida nelja kuuga valem, kuidas tuua inimesed uut telekanalit vaatama, kui neil on juba valida kümnete hulgast – see on väga keeruline. 1
