Ilmar Tomusk
keeleinspektsiooni juht

Ida-Virumaal takistab vene keelt emakeelena rääkivate inimeste asumist politseitööle puudulik eesti keele oskus. Kas ei võiks kaaluda sisekaitseakadeemiasse astumise tingimuste leevendamist venekeelsete noorte jaoks?

Ega sisekaitseakadeemia ei ole neid nõudeid ise seadnud. Need tulenevad keeleseadusest ja selle alusel antud valitsuse määruse alusel peavad politseinikud oskama keelt tasemel C1.

See on vajalik tase selleks, et politseinik saaks uurida kuriteo materjale ja kirjutada näiteks raporteid. Selleks peab ta tundma seadusi, neid mõistma ja olema võimeline koostama dokumente. Alla C1 taseme tegelikult nende ülesannetega hakkama ei saa.

Loomulikult on võimalus, et terve õppe käigus politseikoolis õpetatakse neile intensiivselt eesti keelt. Nii palju kui mina tean, siis tegeleb sisekaitseakadeemia üsna tõsiselt muukeelsete tulevaste politseinike eesti keele õppega. Seda seaduse nõuet aga madalamaks lasta ei saa.

Pigem tuleks siis keskenduda sellele, et õppe ajal sisekaitseakadeemias tehtaks kadettidele keel selgemaks, kuid oskusnõudeid ei langetataks?

Jah. Samas on üks asi venekeelse kooli lõpetaja eesti keele oskus. Mitte isegi gümnaasiumi, vaid põhikooli oma. Kõige suurem kivi ongi ees muukeelses põhikoolis. Kui eesti keel põhikoolis ja gümnaasiumis õppekava nõutaval tasemel kätte saadaks, siis edaspidi poleks probleeme ei politseis, piirivalves ega ka muudel erialadel.
Siiski tuleb rõhutada, et täiendusõpe sisekaitseakadeemias on igal juhul vajalik.

Ida-Virumaa puhul on probleeme riigikeelega peaaegu kõikides valdkondades. Kas võiks kaaluda selles maakonnas kehtestada mingid eritingimused, mis oleksid leebemad kui praegu kogu Eestis kehtivad keelenõuded?

Seadus kehtib ikka terves Eestis. Mis puudutab järelevalvet ja seda, mida keeleinspektsioon teeb, siis üldjuhul need tähtajad, mida me anname keele omandamiseks, on Ida-Virumaal pikemad.
Ida-Virumaal on politseinikele maakonna spetsiifikat arvestades antud märksa rohkem aega keelt õppida kui näiteks Harjumaal.

JAH

Martin Ehala
keeleteadlane

Eestikeelsed noored politseinikud ei taha Ida-Virumaale tööle minna, samal ajal venekeelsetel noortel on raske saada kesise keeloskuse tõttu politseikooli. Kas peaks äkki sisekaitseakadeemia keelenõudeid alandama?

Selge see, et riigil on probleem, kui politseinikke on vaja, kuid neid ei ole kuskilt tulemas. Nõude lihtsustamine sisekaitseakadeemiasse astumisel ja paralleelselt keelekursuste pakkumine neile, kelle riigikeele tase on madalam, võiks olla küll üks lahendus.

Sissesaamine ei tohiks olla rangelt lävendipõhine, vaid peaks olema sisseastumiseksam ja kes jäävad mingil mõistlikul määral teatud tasemest keeleoskuse tõttu allapoole, need võetaks küll vastu, kuid nad peaksid saama intensiivseid eesti keele kursusi, et neil oleks võimalik õppetööga peale hakata.

Kumb olukord on parem, kas pigem vähem keeleoskajaid politseinikke või rohkem, kuid vähesema keeleoskusega korravalvureid?

Kui vaadata Ida-Virumaa olukorda, siis on täiesti selge, et sealses keskkonnas tuleb osata vene keelt. Ida-Virumaa hea arengu seisukohalt on igal juhul parem, kui politseinikke on rohkem kui vähem.

Aga see, kuidas olukorda lahendada, on keeruline küsimus. Ühest küljest, kui hakata järeleandmisi tegema, siis ei tea, mis kõik sellest võib tuleneda. Samal ajal teisest küljest on see osa riigist sama tähtis kui ülejäänud piirkonnad ja seal peab samuti politseinikke olema.

Kas Ida-Virumaa arengule ei tuleks kasuks, kui riigikeele oskamise nõudeid seal alandada?

Need politseinikud, kes on tänavapatrullis ja kes satuvad igapäevaselt otsekontakti inimestega, need peavad eesti keelt kindlasti valdama, sest mis saab siis, kui eestlane satub Ida-Virumaal hätta ja vene keelt ei oska? Samas kui ametnik tegeleb politseiuurimistööga, kus ta kogu aeg otseselt ei pea eesti keelt kõnelevate inimestega kokku puutuma, siis oleks olukord ehk teine. Tuleb leida kesktee nii, et hundid oleks söönud ja lambad terved.