Vorm on vorm ja mitte ainult kool, vaid tegelikult kogu ühiskond peaks tegema kõik, et tüdrukud kannaksid seelikut uhkusega!

Demokraatia hällis Inglismaal aktsepteeritakse tänapäeval igati koole, kus keegi ei sea kahtluse alla nõuet, et tüdrukud kannavad koolivormina ainult seelikut. Eesti haridusasutuste sisekorraeeskirjad on lapsevanematest koosneva hoolekogu kollektiivne otsus, seega demokraatlikud ega peaks üldse edasikaebamisele kuuluma.

Nimetada seelikut koolivormina tüdrukutele liiga tegemiseks või suisa diskrimineerimiseks näitab, et meil tegeletakse pseudoteemadega.

Kaheteistkümneaastase tütre emana puutun ka ise iga päev kokku kooli „diskrimineerivate” nõuetega: ei tohi juukseid värvida ega küüsi lakkida ja tuleb kanda koolivormi. Milleks koormata võrdõigusvoliniku institutsiooni pseudoprobleemidega ajal, kui Eestis on tuhandeid tähtsamaid teemasid?

Näiteks naiste turvakodude alafinantseeritus, laste vaesuse tõttu huviharidusest kõrvalejäämine, inimeste tööturul vanuse tõttu diskrimineerimine või naiste CV-de tagasilükkamine selle tõttu, et neil on lapsi, rääkimata juba maailmavaate või meelsuse pärast vallandamistest.

Käivitada koolivormi küsimuses riiklik surve-

aparaat on selge ülereageerimine! 1

See muudab nõude, et väikesed tüdrukud tohivad munitsipaalpõhikoolis käia üksnes seelikuga, suuremaks sõnumiks: sa pead naiseks sündimise tõttu kandma ebamugavamat, liikumist piiravat ja külma ilmaga mitte sobivat riietust. Poisid, nemad võivad kanda vabalt liikumist võimaldavat, mugavamat ja ilmastikukohasemat riietust, aga sina, tüdruk, ei või. See on samasugune koha kättenäitamine, nagu oleks üksnes poistele kehtiv juuksepikkuse piirang. Ühel juhul „teie maailm on vaid puhta valge põllekesega värk”, teisel juhul „sõdur juba lapsena”.

Eesti põhihariduse komberuumi ei sobi lastele soo järgi nõnda erinevate välimusnõuete esitamine ja seeläbi rõhutamine, et poistel ja tüdrukutel ongi elus täiesti erinevad õigused ja võimalused.

Ah et seelik polevat ebamugavam? Proovige higise nahaga kehalisest kasvatusest tulles väikese lapse kohmakusega ülikiiresti riietuda: sukkpükste sääred sirgelt jalga, seelik selga ja siis suusapükste sisse toppida. Või ehk isegi ronida seelikus jalgratta selga? Ja pallimängud?

Eesti kliimat ja üldist riietumistava arvestades on lihtsalt terve talupojamõistuse vastane võtta tüdrukutelt õigus soovi korral pükse kanda. Pealegi on see vastuolus põhikooli riikliku õppekava, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning soolise võrdõiguslikkuse seadusega. 1