POOLT JA VASTU: Kas me kipume valentinipäeva liiga tähtsaks pidama?
Olen rohkem see inimene, kellele vanad asjad ja traditsioonid väga meeldivad.
Ei saa salata, meie kadri- ja mardipäev on ju väga armsad.
Jah, sõbrapäev oli meilgi juba kooliajal olemas, saadeti kaardikesi ja kirjakesi. Kuid eks ta üks läilavõitu püha ole, kus Facebook on täis tobedusi.
Internetis tungivad ju sponsorireklaamid üha rohkem peale, tuletavad meelde, et tuleb lilli kinkida.
Minu pojale ei ütle mardipäev küll midagi, ta elab sootuks teises maailmas. Eesti kultuur huvitab teda üha vähem, jääb kaugeks. Halloween’i tahtis ta küll väga tähistada. See on see märksa moodsam maailm.
Mina võin ju olla eesti keele alalhoidja, kuid praegused lapsed elavad suuresti inglise keeleruumis ja istuvad arvutis.
Kõik mängud ja enamik tänapäeva lapsi ümbritsevat infot on ingliskeelne ja nende omavahelises suhtluses on inglise keel juba päris suurel määral sees.
Seetõttu tulevad võõrad pühad nagu valentinipäev ja halloween nende jaoks iga aastaga rohkem peale ja tunduvad üha loomulikumad.
Ei olegi midagi teha, sest Ameerika Ühendriikidest lähtuv infovoog on meie oma kultuuriväljast nii palju võimsam ja internet võimendab selle mõju veelgi.
Näiteks nõukogude ajal kasvanud inimesed.
Mina olen sündinud 1995. aastal ja valentinipäeva alati pidanud – kinkinud pisikese Tutti Frutti kommipaki või midagi suuremat.
Muidugi on tegemist kommertspühaga, sest ettevõtted (lille- ja muud poed, lõbustusasutused jt) lõikavad valentinipäevast kasu, aga see ei tähenda, et valentinipäeva ei peaks tähistama.
Minu meelest on lahe, kui on hall jaanuar ja sa tead, et veebruari keskel saab ilmselt lilli ning restoranis süüa. Veebruari alguses tekitab valentinipäev kindlustunde: oh, varsti tuleb üks mõnus päev!
Elu on niigi argine, miks näägutada selle kallal, et inimesed tahavad oma 14. veebruari lõbusamaks muuta? Probleem oleks siis, kui tahetaks töölt vaba päeva – seda ma ei poolda.
Mina olen muidugi väga emotsionaalne inimene ja tänan sõpru selle eest, et nad mind taluvad, aga 14. veebruaril on vähem tundelistel eakaaslastel võimalik mind tänada. Enamasti olen saanud roosibuketi, šokolaadi, restorani- või spaapaketi või mõne ehte
Halloween’i tähistamine on mulle võõras, sest ma ei kuulu sihtgruppi ja meil on olemas alternatiiv – mardipäev. Sellest piisab. Aga valentinipäeval pole alternatiivi. See on päev, mis kuulub armastajatele ja sõpradele.
