Poolt ja vastu: kas Pätsile tuleks Toompeale monument püstitada?
Kuidagi on juhtunud nii, et Tallinna kesklinnas on ainus poliitiku monument Boriss Jeltsini oma. Kuna Eesti Vabariigi 100. aastapäev läheneb, on selline seis kummaline. Paistab, et monumentide paigutamine ei ole meil läbi mõeldud.
Ajaloolased tunnustavad Eesti iseseisvuse loomise puhul ennekõike nelja mehe rolli: Johan Laidoner, Konstantin Päts, Jaan Tõnisson ja Jaan Poska. Tartus on Jaan Tõnisson piisavalt ära märgitud ja Viljandis Laidoner, Kadriorus on Poska maja. Pätsil seda pole. Oluline pole niivõrd Pätsi isik, kuivõrd see, et tegu oleks monumendiga vabariigi väljakuulutajale.
Kindlasti ei piisa Konstantin Pätsi mälestamiseks Tahkuranna mälestusmärgist, sest selle funktsioon on teine. See on rajatud tema sünnikoha äramärkimiseks. Üldiselt on Eestis ära märgitud kõigi riigitüüri juures olnud olulisemate tegelaste sünnikohad.
Pätsile on ette heidetud 1934. aastat ja nimetatud seda riigipöördeks. See on Nõukogude ajalookirjutuse moonutatud asi, sest Päts kuulutas välja kaitseseisukorra, mis oli täiesti seaduslik. Riigipööre oleks ebaseaduslik.
Aga esimesed, kes kaitseseisukorra väljakuulutamise peale Pätsi kätt surusid, olid Jaan Tõnisson ja August Rei ning selle toetuseks tegi muide avalduse ka Eesti kirjanike liit.
Muinsuskaitse selts soovib Toompeale Kuberneri aeda püstitada 2018. aastaks mälestusmärgi Konstantin Pätsile. Kindlasti väärib Päts kui üks Eesti riigi loojaid mälestusmärki – hoolimata sellest, et Pärnumaal Tahkurannas tema sünnipaigas juba on uhke obelisk.
Kuid tekib küsimus, kas praeguse demokraatliku Eesti parlamendihoone kõrvale sobib panna kuju isikule, kes korraldas 1934. aastal riigipöörde, asendades demokraatliku riigikorra vaikiva ajastuga. Üksnes Pätsile pühendatud kuju sinna ei sobi. Kuuldavasti on ka riigikogu kantselei samal seisukohal.
Seetõttu olen teinud kompromissettepaneku püstitada Toompeale mälestusmärk kolmele julgele päästekomitee liikmele: Pätsile, Vilmsile ja Konikule. See Eesti ajaloos oluline kolmik väärib kindlasti Toompeal asuvat mälestusmärki. Tegemist oleks mälestusmärgiga just Eesti riigi loojatele, meie iseseisvusele. Parima kunstilise lahenduse selgitaks välja juba avalik konkurss.
Pätsi kuju ümber vaidlused veel jätkuvad, ent samal ajal on Tallinna linnavalitsus otsustanud toetada minu ettepanekut püstitada Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäeva-aastaks mälestusmärk ehitusinsenerile ja esimesele eestlasest Tallinna linnapeale Voldemar Lenderile ning tema koolijuhist abikaasale Elfriedele. Asupaigana on kõige tõsisemalt kõne all Tallinna kesklinna Politseiaia park.
