POOLT JA VASTU: Kas teha tasulisi operatsioone?
Riigikogu liige Anti Liiv (Keskerakond): Küsimus tuleks püstitada nii, et esmalt arvutada, kui palju raha on vaja selleks, et kõiki operatsiooni vajavaid inimesi opereerida. Siis vaadata, palju haigekassal raha on. Siis ütelda valjult ja selgelt välja, palju raha jääb puudu. Ühiskond keeldub kangekaelselt omaks võtmast, et meditsiin on kallis ja raha jääb puudu, mitte lihtsalt palju raha, vaid mitu miljardit krooni. Selle peaksid välja arvutama meditsiiniökonomistid.
Haigekassat ja arste ravijärjekordades süüdistada on alatu. See on teadlik probleemist möödahiilimine ja vaenlase kuju otsimine. Operatsioonijärjekordade ümberkorraldamine nii, et kes ise maksab, saab plaanilisele operatsioonile kiiremini, pole ilus. Mulle selline lahendus ei meeldi. Kuid praegustes halbades tingimustes on see konkreetne väljapääs, mida peab kaaluma.
Ida-Tallinna keskhaigla nõunik Peeter Mardna: See on väljapääsmatu olukord – kõigile operatsiooni vajavatele inimestele haigekassal raha lihtsalt ei jätku. Kõik me maksame haigekassasse võrdselt 13 protsenti palgast, meil kõigil on seega võrdselt õigus ka haigekassalt saada. Nüüd peaks otsustama, kes saavad ja kes ilma jäävad. See küsimus on aga lahendamata ka kõige rikkamates riikides. Ilmselt aitaks ainult inimeste vabatahtlik haiguskindlustus.
Praegu läheb haigekassa rahast 3 miljardit arstiabile, muu on haigushüvitised jmt. Vaja oleks aga 8-9 miljardit krooni.
Suurim küsimus süsteemi puhul, kus osa operatsiooni vajavaid patsiente maksab omast taskust, on: kuidas jääda moraalseks. Tasuliste operatsioonide mõte võiks ju olla selles, et need, kes varakamad võiksid soovi korral ise maksta. Tegelikult kipub aga olema nii, et raha ja positsiooniga inimesed saavad riigi kulul ja maksma peavad rahatud ja positsioonitud. Suurim oht ongi selles, et ebavõrdsust ei õnnestu vältida.
Tuleb otsustada ja nimekiri välja riputada, kellele tehakse kallis südamelõikus oma, kellele haigekassa raha eest.
