••  Nendime kahetsusega, et poliitikud ei tee asjatundjate hoiatust kuulmagi: kui ei rakendata efektiivseid meetmeid sündimuse kiireks tõusuks taastetasemele ja välismaalaste sisserände piiramiseks, ähvardab eesti rahvast kiire väljasuremine. Seda on veenvalt põhjendanud Kalev Katus mitmetes intervjuudes (“Kui Eestis sündimus ei tõuse, siis me rahvana kaome”, Külli-Riin Tigassoni intervjuu, EPL 20.11.04, või “Võõrtööjõudu pole kusagilt võtta”, Sigrid Kõivu intervjuu, PM 02.11.06) ja Rein Taagepera oma arvamusartiklites (“Demograafiline vetsupott”, EPL 30.08.05, jt).

Teeme valitsusse pürgivatele erakondadele ettepaneku võtta koalitsioonikõnelustel erakorralise punktina päevakorda abinõude väljatöötamine eesti rahva säilimise tagamiseks. Need abinõud on hädavajalikud, kuid nõuaksid võib-olla loobumist mõnedest erakondade poolt valijatele antud lubadustest ja plaanitud rahaliste vahendite ümbersuunamist. Ei tasu karta, et nimetatud samm ei leiaks rahva mõistmist ja toetust, sest eesmärk, mille nimel seda tehtaks, on sedavõrd tähtis: sellest sõltub eesti rahva püsimajäämine vähemalt 900 000-inimeselise rahvana.

Tegutseda tuleb kohe

Enam pole aega viivitada, tuleb hakata kohe tegutsema, sest muidu on hilja (vt nt Rein Taagepera, “Viis aastat armuaega”, EPL 29.12.06). Eesti rahvas ei saa oodata jälle nelja aastat lootuses, et ehk riigikogu järgmise koosseisu valimiste järel koostatav uus koalitsioonileping sisaldab vajalikke abinõusid.

Arvame, et vajalik on märksa suurem riigi toetus noortele peredele ja lastele (munitsipaalkorterid, soovijatele lasteaia- ja sõimekohad, stipendiumid ülikoolide riigieelarvelistel kohtadel õppivatele üliõpilastele ja edukatele kutsekoolide õpilastele). Õppimine riigieelarvelistel kohtadel peaks ka edaspidi olema tasuta. Riik peab maksupoliitikaga soosima lasterikkaid peresid.

Tähtis on see, et eesti rahva säilimise tagamiseks on lisaks vaja veel vähemalt üht väga olulist tingimust: eestlaste osakaal kogurahvastikus peab jääma märksa kõrgemale 50 protsendist. Osakaalu langemisel alla kriitilise 50 protsendi piiri järgnevad varsti vähemusse jäämine ka valijaskonnas ja riigikogus ning

rasked probleemid, mis kaasnevad eesootava mitmekultuurilise riigiga, kus põhirahvus on vähemuses.

Piir sisserändele

Seetõttu on lisaks vaja piirata muulaste sisserännet ka Euroopa Liidu liikmesriikidest, mis liitumislepinguga võetud kohustuste tõttu pole aga praegu võimalik. Samas on piiranguteta sisserände korral eestlaste osakaalu säilitada lootusetu, sest isegi mõõdukas muulaste sisseränne tõstab nende arvu ja kahandab sellega eestlaste osakaalu. Osakaalu langusele aitab kaasa eestlaste suur väljaränne teistesse riikidesse.

Eesti Vabariigi põhiseaduse tähtsaima aluspõhimõtte kohaselt peab Eesti riik tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade.

Rahvahääletusel (14.09.2003) vastu võetud põhiseaduse täiendamise seaduse § 1 sätestab: Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest.

Rahva poolt selle paragrahviga Eestile pandud kohustust – lähtuda Euroopa Liitu kuulumisel põhiseaduse aluspõhimõtetest – tuleb valitsusel täita. See tähendab, et Eestil tuleb alustada Euroopa Liiduga kiiresti läbirääkimisi liitumislepingu muutmiseks, nii et see võimaldaks tõepoolest lähtuda kõigist aluspõhimõtetest ja kehtestada hädavajalikud piirangud. Kui liitumislepingu selline muutmine ei õnnestu, ei jää muud üle kui (eesti rahva päästmise nimel!) Euroopa Liidust välja astuda. Selline on rahva poolt antud, seni täitmata mandaat riigikokku valitud saadikutele.

Soovime edu!

Martin Helme, ajakirjanik

Lembit Kivistik, matemaatik

Argo Loo, teadusmagister

Tõnu Tõnso, matemaatik