Göttingenis Max Plancki Füüsikalise Keemia Instituudis on hiiglaslikke korruseid, mis on ehitatud äädikakärbse tarbeks. Kui toakärbes kulutab kolmandiku oma ajast söögi otsimisele ning muu osa elab jõude, siis teaduslaboris elavad äädikakärbsed naudivad hooldust, nagu vaid viietärnihotelli presidendi sviidis elavatele kahejalgsetele osaks saab. Neid söödetakse, joodetakse, neile otsitakse sekspartnereid ning tagatipuks mõeldakse välja kõikvõimalikke vaba aja üritusi, et elu igavaks ei läheks. Sügiseti meie köögilauale unustatud puuviljavaagnale kogunevate äädikakärbeste tarbeks koolitatakse inimesi maailma kõige paremates ülikoolides ning kui neist head äädikakärbse karjatajad saavad, siis antakse doktorikraad ja üsna korralik palk.

Pärmiseenel on veelgi parem elu. Tegelikult on praegune tsivilisatsioon loodud pärmiseene teenimiseks. Et pärmiseen on korralikult ära õppinud kääritamise ehk kuidas suhkrust alkoholi ajada, siis ei pääse temast hommikul ega õhtul. Pagaripärm võib muutuda isegi nii ülbeks, et oma paljunemiseks tavaliste leivapoodide ketti väheseks peab. Ning leiutada aheltaigna mängu, misläbi inimene teda veelgi enam teenib. Kui inimene lihtsameelselt arvab, et iga taignakergitamisega oma sõpru aitab, teenib ta tegelikult orjameelselt pagaripärmi paljundamise eesmärki.

Olgu viin, sake või Saku, on just veini- ja õllepärmid tegelased, kelle salakavaluse tõttu inimene purju joodetakse ja seeläbi pärmiseenele veel kuulekamaks orjaks muudetakse. Alkoholism pole sotsiaalne nähtus, vaid pärmiseene manipulatsioonide tulemus. Manipulatsiooni eesmärk on nagu evolutsioonis ikka – pärmiseen püüab endast võimalikult palju järglasi jätta.

Nõnda pole presidendivalimised muu, kui pärmiseene trikk enda levitamiseks. Valimiste käigus juuakse ära suurtes kogustes õlut ja viina ning süüakse kuhjade kaupa küpsetatud tainast. Lõpuks saadakse president, kellel on rohkem aega ja vara, et pärmiseene järglasi riigis levitada.

Keskkonnainstituudi Worldwatch Institute andmeil on täna maailmas ülekaaluline iga kuues inimene. Pärmiseen teeb oma tööd ja inimkonnal pole tema eest pääsu. Tuleb rohkem süüa, juua ja presidente valida, et oma peremeest paremini teenida.