“Kodanikuühiskonda ei looda ega suunata ülevalt. Seda, nagu ka demokraatiat, ei saa juhtida. Vastasel juhul ei ole meil tegu kodanikuühiskonnaga. Vastasel juhul pole meil tegemist demokraatiaga. Vähemalt nende sõnade ja mõistete läänelikus tähenduses,” ütles riigipea. “Seetõttu piirdub ka Vabariigi Presidendi roll Eesti Koostöö Kogu tegemistes sihtasutuse asutaja õiguste ja kohustustega. See piirdub minu kui Eesti Vabariigi kodaniku sooviga kaasa mõelda ja anda oma panus Eesti paremasse tulevikku. See ei garanteeri Kogule eristaatust ega patronaaži. Tõeline kodanikuühendus ei vajagi ju seda.”

President Ilvese sõnul ei ole riik kodanikuühiskonna tark juht. “Ükski omavalitsus ega partei ega poliitik ei tohi rakendada kodanike isetegemise tahet oma teenistusse. Kellelgi pole õigust seada isetegemise võimalusi sõltuvusse mingitest vastuteenetest,” ütles riigipea, kelle hinnangul olgu valitsusväliste organisatsioonide hääl nõudlik, aga mitte välja pressiv, selge ja järjekindel.

“See hääl meenutab rahva esindajatele ja nende poolt ametisse pandud valitsusele, et vabad kodanikud osalevad oma riigi tuleviku kujundamises iga päev ja mitte vaid kord iga nelja aasta järel,” ütles riigipea.

President Ilves tunnustas Eesti Koostöö Kogu foorumil arutatud Harta 2008 teksti, mis hakkab asendama 2003. aastal sõlmitud Ühiskondlikku Lepet.

“Mu meelest adresseerib see õiget ajahorisonti ja võtab luubi alla need teemad, mida peate kõige olulisemaks – hariduse, rahva tervise, tööjõu temaatika ja Eestis elavate erinevate rahvuste omavahelised suhted,” sõnas riigipea.

“Läbi kaalutud ja poliitikuteni viidud ettepanekud neis valdkondades aitavad kaasa teie Hartas sätestatud peamise eesmärgi saavutamisele: et Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks jõuame ühiskonna tervist ja tugevust iseloomustavate näitajate poolest Euroopa Liidu edukamate riikide hulka.”

Sihtasutus Eesti Koostöö Kogu, mille eelkäijaks on Ühiskondliku Leppe Sihtasutus, koondab Eesti pikaajalisest arengust huvitatud valitsusväliste organisatsioonide koostöövõrgustik, mille sihiks on oma osaliste seisukohtade teadvustamine, kooskõlastamine ning selle alusel hinnangute ja ettepanekute kujundamine riigi tuleviku võtmeküsimustes.

Eesti Koostöö Kogu jätkab Inimarengu Aruannete välja andmist, mille põhitähelepanu keskendub tulevikus Eesti ühiskonna elukvaliteedi monitooringule.