PRIIT HÕBEMÄGI: Anonüümsete kommentaaride lõpetamise kommentaarid

 (396)
Eesti Päevaleht
                 
PRIIT HÕBEMÄGI: Anonüümsete kommentaaride lõpetamise kommentaarid
----
Internet kui vaimne keskkond vajab puhastamist
Artikkel anonüümsete kommentaaride lõpetamise kavast Eesti Päevaleht Online’is sai netis üle poole tuhande kommentaari, lõi võrgus loetavuse rekordi ning leidis vastukaja BNS-is, Ekspressis ja Kuku raadios.

Ülesköetud emotsioonidest hoolimata tekkis hea mõttevahetus. Oluline on, et valdavalt pooldatakse sõimuvaba kommenteerimist, vaidlus käib erinevate tehniliste lahenduste üle. Allpool võtame meie kommentaatorite asjatundlikud, terased ja põnevad ette- ja tähelepanekud teemade kaupa kokku.

Järgmine samm on need veel kord läbi arutada, tehnilised võimalused selgeks teha ning ettepanekud kasutusele võtta. Lugupeetud lugejad ja kommentaatorid, nii anonüümsed kui ka mitteanonüümsed! Me oleme teiega Päevalehe loomisel partnerid. Ootame teie ettepanekuid!

IP-aadressi kuvamine

(1. Tahame muuta kommenteerija IP-aadressi avalikuks ehk see ilmub automaatselt Päevaleht Online’is avaldatud kommentaari juurde.)

••vastu: Suurettevõtete tulemüüride taga on sadu arvuteid. Kui üks kasutaja kirjutab lolli kommentaari, siis heidab see varju kogu ettevõttele (Westside). Kasutajale langeb vastutus kõigi tema arvutist kirjutatud kommentaaride eest, olenemata kirjutajast? (Katre). IP aadress ei identifitseeri kirjutajat, teisest küljest on ebapopulaarsete arvamusavalduste esitajate IP aadresse teades võimalik kätte maksta häkkimise või ‘denial of service’ rünnakute kaudu (Blah). Üksnes IP number ei anna veel võimalust kedagi identifitseerida, sest on olemas anonüümsed proxyserverid üle maailma, mis tagavad anonüümse surfamise ja e-mailide saatmise internetis ja varjavad tegelikku IP aadressi ning arvutikasutaja asukohta (Nipsik).

IP aadress on lihtsalt number, mis ei sisenda inimestele mingit distsipliini (Aare).

IP avalikustamine võtab sisuliselt sõnaõiguse töötajatelt, kelle ainus neti kasutamise võimalus on töökoht (MK).

••Poolt: Proovida IP avalikustamist ju võiks, tulemuses oleks ehk ka positiivset, aga mingit imerohtu ega -ohtu selline tegevus (ühe väljaande piires) endast ei kujuta (Nuhk, netisõimaja).

••Kokkuvõte: Pooldajaid praktiliselt ei ole, vastuväited on suunatud peamiselt sellele, et tehniliste probleemide tõttu ei ole võimalik IP-aadressiga kirjutajat piisava täpsusega identifitseerida ja eesmärk jääb saavutamata.

••Kommentaar: Samas nõustub mõnigi kirjutaja, et IP-aadressi kuvamine võib mõjutada inimesi viisakalt kommenteerima.

ID-kaardiga sisselogimine

(2. Samal ajal tahame anda kasutajatele võimaluse end ID-kaardiga Päevaleht Online’i sisse logides säilitada olukorda, kus IP-aadressi ei kuvata.)

••Poolt: See toetaks ID-kaardi infrastruktuuri. Mida rohkem on ID-kaardil põhinevaid teenuseid, seda vältimatumaks tema muretsemine inimestele muutub. (Ramuirez). ID-kaardi kasutamise võimalus (mitte kohustus!) on ainus, mida ma täielikult toetan (Nuhk, netisõimaja).

••Vastu: Suuremal osal kirjutajatest puuduvad lugejad ning paljudel ka kaardid (Blah). ID-kaarti kasutades kommentaaride hulk langeb, kuna inimestel kaarte ja kaardilugejaid kuigi palju ei ole (Triin, Ramuirez). Mida teevad need väliseestlased, kellel ID-kaarti veel ei ole, aga tahaks ikkagi oma arvamust avaldada? (MK).

••Kokkuvõte: Palju positiivsem suhtumine kui IP-aadressi kuvamisse. Erinevalt IP-aadressist võimaldab ID-kaart tegelikku identifitseerimist. Ei tekita teravat vastuseisu. Pealegi – see võimalus on EPL Online’is juba olemas.

••Kommentaar: Kahjuks pole ID-kaardiga sisselogimist kuigi palju kasutatud.

Kõiki artikleid ei saa kommenteerida

(3. Tahame teha nii, et kommenteeritavad oleksid ainult need lood, mille Päevalehe toimetaja määrab kommenteeritavaks.)

••Vastu: Kommenteerida peab saama kõiki artikleid (Arvaja). Kommenteerida peab saama kõiki lugusid. Kui artikleid ei lasta kommenteerida, näitab see seda, et kardetakse kriitikat ja teistmoodi, lehe joonest erinevaid arvamusi. Nendele, kellel on artikli kohta tõepoolest midagi asjalikku teemasse puutuvat öelda, peab see võimalus säilima (Friedrich).

••Kokkuvõte: Sellel ettepanekul ei ole pooldajaid, pea eranditult negatiivne suhtumine.

••Kommentaar: Kõigi artiklite kommenteerimise võimalust peavad kirjutajad eriti tähtsaks.

Kommentaaride toimetamine rangemaks

••Tahame sisse seada rangemad Päevaleht Online’i kommentaaride toimetamise põhi-mõtted, mis põhijoontes sisaldavad järgmist:

•• kustutatakse kõik kommentaarid, milles kasutatakse eba-tsensuurseid sõnu;

•• kustutatakse kõik kommentaarid, milles arvustatakse isikuid ja mitte nende tegusid;

•• kustutatakse kõik kommentaarid, mis kutsuvad üles põhiseaduses sätestatu vastasele tegevusele (õhutavad rahvaste vahelist vaenu, rassismi, kutsuvad üles kuritöödele jms).

••Poolt: See punkt 4. peaks kogu asja üksinda korda ajama (Caff). Panna iga kommenteerimiseks avatud artikli kommentaarilehe ette reeglid ja kasutusjuhend. Keelata nendega eba-tsensuursus või labasus, isikuvastane sündsustunnet riivav kommentaar jms (Keegi).

Kirjutatagu pikk artikkel sellest, mida toimetus ei taha siin kommetaarikeskuses näha – koos näidete ja põhjendustega. Siis kõigil asi selge, reeglid paigas ning pole virisemist (Friedrich).

••Vastu: Keegi hakkab kusagil otsustama, mis on hea ja mis halb. Seda ”keegit” ei koti, mis teised arvavad – tema on eksimatu jumal??? (Jänki)

••Kokkuvõte: Valdavalt ollakse rangema toimetamise poolt, mis roppused välja sõeluks.

••Kommentaar: Raske on aru saada, kust läheb kirjutajate meelest piir toimetamise ja “tsenseerimise” vahel. Tõenäoliselt peetakse ebatsensuursete väljendite kustutamist toimetamiseks ning teravate, ehk ka solvavate isiklike arvamuste kustutamist “tsenseerimiseks”.

Alternatiivsed võimalused

Olen täiesti nõus, et kommenteerida registreeritud kasutajana. Näiteks oleksin nõus minema passiga EPL-i toimetusse, et saada kasutajanimi ning parool (Mart Palmas).

Peamiseks võimaluseks jääb ikkagi isikut tõendava dokumendi või panga kaudu registreerumine ja parooli abil sisselogimine (Nipsik). EPL võiks jagada kasutajanimesid tellijanumbri järgi, nagu paljud teised online-paberväljaanded seda teevad (Blah). Modereerimine uudisgruppides, foorumites jne jne on väga tuntud asi. (Trustono1).

Foorumites on tavaliselt kasutaja identifitseerimiseks pruugitud kasutajate registreerimist (Keegi). Las kommentaatorid registreerivad ennast ja võtavad endale nickname ja see nimi ka jääb. Registreerida saab onlines ID kaardiga või siis toimetusse minna ja sekretäri juures oma isikutunnistust, passi või juhiluba näidata, ennast registreerida ja passwordi saada. (Edgar Pugi). Esmalt kasutajanimed ja paroolid – mingi lühiankeet ja meiliaadress, millele parool saata. Ilma füüsilise isiku või ID kontrollita (Nipi). Tehke registreeritud kasutajate põhine sisselogimine ja igaühele kindel nickname, pole ju rohkem vajagi (Ussike). Teen ettepaneku suunata anonüümsed vaimukused eraldi leheküljele ja kes nondest huvitatud on, eks see mingu sinna neid lugema (Ettepanek).

••Kokkuvõte: Kasutajate registreerimine on kõige populaarsem ja vastuväiteid mitte tekitav, kommenteerijate endi poolt välja pakutud tehniline lahendus.

••Kommentaar: Päevalehel pole selliseks registreerimiseks ja modereerimiseks hetkel tehnilist valmidust ega varasemat koge-must. Tuleks nullist alustada.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.

Eesti Päevaleht

Nimi
Kommenteerimistingimused