PRIIT HÕBEMÄGI: Prominent ja tema lammas
Ma ei taha siin ajakirjanduse "müübivust" üle hinnata, kuid kui lehte keegi ei loe, kui selle sisu haaramist lugejale kergeks ja meeldivaks ei tehta, siis jääb ka parim artikkel lugemata ning ajakirjaniku töö on olnud asjatu.
Tänase (10. juuli 2005) Eesti Päevalehe uudiste külgede avaartikkel kannab pealkirja "Lambakasvatus looduskaitsealal väljus loomaomanike kontrolli alt". Artiklis on juttu poliitik Kristiina Ojulandi ja tema elukaaslase Raimo Kägu äpardustest lambakasvatuse okkalisel rajal, mis tõi kaasa konflikti Koipsi poolsaarel elavate inimestega.
Uudiste toimetus on teinud artikli juures selgeid valikuid - pealkirjas ei ole Ojulandi nime ja avaldatud ei ole ühtegi omaaegsetest kuulsatest piltidest, millel Kristiina Ojuland meelsasti lammastega poseeris. Pealkiri on ehitatud üldisema konflikti peale - lambakasvatus looduskaitsealal kui "selline". Kuigi mõlema prominendi nimed on küll kohe artikli sissejuhatavas lõigus olemas.
Nüüd, kui mõnest õnnetust lambast on saanud poolsaarel lebavad korjused, ei soovi Ojuland enam sel teemal eriti rääkida ning soovitab sel teemal vestelda hoopis Raimo Käguga, kuna "juriidiliselt on need Raimo firma omad ja mina ei oska ka midagi öelda".
Minu arvates oleks võinud pealkirjas julgelt Kristiina Ojulandi nime kasutada, sest Ojuland on ennast ise koos "oma" lammastega ajakirjanduses korduvalt eksponeerinud ja pole kuidagi andnud märku, nagu oleks selle teema käsitlemine talle vastumeelt; et ehkki formaalselt kuuluvad lambad Raimo Kägule, ta on meelsasti lammaste pidamisest rääkinud ja näidanud, et ta sellega tegeleb; konflikt maaomanike ja Kägu-Ojulandi vahel on tegelik ja tõendatud; ning lammastega fotodel poseeris Ojuland omal vabal tahtel.
Seega oleks minu arvates tänases Päevalehes olnud põhjendatud näiteks pealkiri "Ojulandi lambakasvatus looduskaitsealal tekitas konflikti" vms. Ja oleksin julgelt pannud juurde ka Ojulandi pildi koos lammastega "vanal heal ajal". Kui julged (lammastega) uhkustada, siis julge ka vastutust kanda, kui asjad lähevad halvasti.
Päevalehes teevad toimetuste juhatajad oma suveräänsed otsused, kuidas lehes nende lehekülgedel ilmuvat ajakirjanduslikku materjali toimetada ja mille seal rõhk panna. Peatoimetaja ja toimetuse juhi seisukohad võivad vabalt lahku minna ja on hea, kui need toovad kaasa viljaka diskussiooni ja hea argumentatsiooni oma seisukohtade kaitseks. Aga arutada on sel teemal on kindlasti vaja, sest kvaliteetajakirjanduse tunnused, uudislikkuse kriteeriumid ning materajali kättesaadav (selge ja lihtne) esitamine lugejale ei pruugi kõik alati üht vankrit vedada ning võivad ka omavahel konflikti sattuda.
