PRIIT PRASS: Hüvasti, hõõglamp!
Samuti koidab viimnepäev üle 80-vatise võimsusega tavapirnidele ja võrgupingelistele halogeenlampidele.
Miks seda tehakse? Vastust võiks otsida valgustustehnika tootja Osram pressiteatest: „Tulevik kuulub energiasäästu lampidele, säästlikele halogeenlampidele ja LED-idele – nüüdisaegsetele tehnoloogiatele. EU direktiiv määratleb tarbija huvidest lähtuvad kvaliteedinõuded, energiasäästu-lambid säästavad raha, energiat ja vähendavad CO2.”
Ettevõtmise mõte on selles, et ehkki tarbijail oleks pikemas perspektiivis rahaliselt kasulikum kasutada energiasäästlikumaid valgusallikaid, üritatakse neile energiasäästmise võimalusi selgitada järk-järgult.
Ma ei ole aga saanud üheltki valgusallikate tootjalt selget vastust: miks kaovad esmajoones kõik matid lambid? Kas need on siis keskkonnaohtlikumad? Ainus seletus paistab olevat, et kuna matte lampe kasutatakse kõige rohkem, siis aitab see esmajoones muuta tarbimisharjumusi.
Esmajoones on kavas keelu alla panna just suure võimsusega valgusallikad, justkui oleksid need kõige suuremad raiskajad. Kui aga näiteks 100-vatise hõõglambi valgusviljakus on 13,4 luumenit tarbitud vati kohta, siis näiteks kõige pikemalt „armu saava” 15-vatise hõõglambi tulemus on rohkem kui kaks korda nõrgem, vaid 6 luumenit vati kohta. Kasutades ühe 100-vatise lambi asemel nelja 25-vatist lampi saame 35% vähem valgust.
Kuna praegu ei keelata siiski valgusallikate ostmist, müümist ega omamist, siis pole kellelgi aimu, mis ikkagi pärast 1. septembrit 2009 juhtub. Kui palju varuvad keelatavaid tooteid hulgilaod, jaemüüjad või inimesed ise? Kas me saame paari aasta pärast rääkida ka Euroopa Liidu pirnitrahvist?
Mida siis meile nii harjumuspärastele hõõglampidele ette heidetakse? Suurt energiaraiskamist – valguseks muudetakse vaid 5–10% kulutatud energiast. Küsimus 5.b klassile: milleks muutub 90–95% hõõglambi kulutatud energiast, mis valguseks ei muutu? Vastus: suurel määral soojuseks.
Lõuna-Euroopas võib soojus ju tarbetu tunduda, aga meil põhja pool ollakse hädas ruumide kütmisega. Kuuldavasti on Kanadas juba avastatud, et kui asendada hõõglambid säästulampidega, suurenevad küttekulud märgatavalt – ei olnud see energia seni nii raisatud ühti! Hõõglamp küttis tuba.
Kadunukese eelised
Jah, säästulamp kulutab vaid 20% sellest energiast, mida vajab sama valguse tekitamiseks hõõglamp. Olgem siiski ausad: kallil kadunukesel oli ikka eeliseid ka. Hõõglambid on odavaimad valgusallikad, need on igast kauplusest laialdaselt saadaval. Rääkimata asjaolust, et juba sada aastat on disainitud valgusteid just selle lambitüübi tarbeks. Kes suudab ette kujutada, et klassikalisse kristall-lühtrisse pandaks kohmakad säästulambid?!
Säästulamp ei talu kuumust, seetõttu ei sobi see leiliruumi valgustisse. Sinna sobib edaspidi halogeenlamp. Säästulamp kardab niiskust. Säästulambile ei meeldi pidevad lühiajalised sisse- ja väljalülitamised, seetõttu ei ole hea seda kasutada WC-s või liikumisanduriga valgustites.
Säästulamp säästab energiat, selle vastu vaielda ei saa! Kas säästulamp säästab tarbija raha? Sõltub suurel määral sellest, kui kvaliteetse tootega on tegemist. Samal ajal: kui hõõglampi on lihtne toota ja utiliseerida, siis säästulamp sisaldab raskesti töödeldavaid osi – lambi sees on tilgakene elavhõbedat. Kutsungi inimesi arutlema: kas hõõg-lambid võib kuulutada oma aja ära elanuks või mitte?
