1. Tunnistada pooleliolevad valimised lõpetatuks ilma rektorit valimata.
2. Määrata rektori kohusetäitja TTÜ professorite hulgast. 

Nende otsuste tegemine ei nõua pikka eeltööd ega mõtlemist ning need otsused peaksid andma kohese positiivse efekti.

Nende kahe otsusega saaks TTÜ alustada soliidselt uut õppeaastat, mis on vaat et praeguses olukorras kõige tähtsam. Nagu öeldud, on kõige vähem vaja 1. septembril aulas härjavõitluse atmosfääri, kus pilgud ristudes särisevad ja peamiseks teemaks on “kes siis lõpuks keda”. Samuti saaks pärast neid otsuseid rektori kohusetäitja koos nõukogu, praeguse rektoraadi ning kuratooriumiga alustada hoolikat ja rahulikku ettevalmistust rektori valimiseks järgmiseks 1. septembriks.

Võidakse küsida, miks on vaja pooleliolevat protsessi peatada. Siin tuleks arvestada nii emotsionaalsete kui pragmaatiliste kaalutlustega. Esiteks võimaldaks peatamine lõpetada kahetsusväärselt rumala lahinguolukorra. Kõige vähem on vaja vägisi ametisse saamist rektorile endale. Mina julgen küll öelda, et kui märgatav osa inimestest arvab, et rektor on paika pandud vägisi, väärib ta kõige siiramat haletsust ja kaastunnet. Ja mismoodi meie, kolleegid TTÜs selles olukorras üksteisele silma vaatame. Juba praegu on tekkinud piisavalt paksu verd ning vaat et lepitamatuid võitluspaare. Ütlematagi on selge, et keegi ei taha vägisi, õiglustunnet riivavalt paika pandud rektoriga ülikoolis töötada. Ja tegelikult ei muuda ju ka see midagi, kui arvata, et vägisi paikapanemisel peetakse kinni (teatud – demokraatliku tsentralismi?) loogikast . Kurikuulus demokraatlik tsentralism on ikkagi töötanud täielikult ainult röövlibandedes ja sealgi mitte läbi käetõstmise, vaid muid mõjusamaid veenmismeetodeid kasutades. Samuti pole meil ilmselt kellelgi puudu ebameeldivatest tunnetest olukordades, kus meid meie enda õnne nimel kägistatakse – seda pole lihtsalt vaja.

Asjale puhtpragmaatiliselt lähenedes peaks tähele panema, et käesolevas kirjatükis pole üritatudki analüüsida senise rektorivalimise küsitavusi, kuratooriumi otsuste seaduspärasust, mille osas allakirjutanu on koos teiste kolleegidega pöördunud ka kohtusse. Need vaidlused pole lõppenud ja praeguse olukorra jätkumisel jätkuksid needki. Puudutatud pole samuti Riigikogu poolt vastuvõetud TTÜ seadust, ega sellega kaasnenud ja kaasnevaid küsitavusi. Loomulikult ei saa neist küsitavustest ja kogu valimisprotsessi loogika ning logistika täpsustamise vajadusest mööda minna või vaadata, aga nagu öeldud, on meil vaja kiiresti punnseisust välja tulla (1. september on ukse ees) ning seejuures mitte (pikaks ajaks) riidu minna. Seega on käesoleva sõnumi esimese otsuse põhjendus lihtne - valime konsensusliku rektori kohusetäitja, lõpetame vinduva segase konfliktsituatsiooni ning alustame kas või kohe (enne 1. septembrit) TTÜ kollektiivi, rektoraadi, nõukogu ja kuratooriumi ning kõikide huvigruppide ühistöös kogu protsessi rahulikku analüüsi pöörates kõige hoolikamat tähelepanu ka TTÜ seaduse võimaliku parandamise küsimustele. Muidugi pole ka selle protsessiga liiga palju aega, 1. september 2016.a. on juba aasta pärast, aga selge on see, et 1. septembriks 2015.a. ei jõua me isegi mitte korralikult alustada. Hoolika ja rahuliku analüüsi alusel saame paika panna täpsed reeglid, läbi mõtelda kriteeriumid ning läbi viia valimised, mille tulemusena TTÜ saab parima võimaliku rektori, mida ta ju ka väga vajab.

TTÜs on mitmeid professoreid, kes sobiksid rektori kohusetäitjaks. Selge on see, et ta peaks olema liitja, mitte lahutaja. Jätkusuutlikkuse tagamiseks peaks ta olema seotud praeguse rektoraadi ja nõukoguga. Allakirjutaja arvates on professor Jakob Kübarsepp üks parimatest kandidaatidest, kes toodud kriteeriumidele vastab. Tema kasuks räägib seegi, et ta oli üks neljast rektori kandidaadist ka neil valimistel. Loodan, et professor Kübarsepp ei pea tema esitamist siin kohatuks – mul pole selleks tegelikult tema volitusi. Igal juhul on tema üks, kellega peaks saama arvestada. Aga nagu öeldud, on sobivaid kandidaate ka teisi. Tähtis on, et valitud rektori kohusetäitja oleks liitja, mitte lahutaja – uusi konflikte pole ju mingil juhul vaja.

Selleks, et kirjeldatud kaks otsust võimalikult kiiresti teha ning ellu viia võiks TTÜ rektoraat ning nõukogu üles näidata proaktiivsust. Neil tuleks pöörduda kuratooriumi poole vastavate ettepanekutega, milles peaks (võiks) olla ka rektori kohusetäitja kandidaadi nimi. Eeldades, et uuenenud kuratoorium on huvitatud võimalikult kiiresti kahetsusväärse olukorra lahendamisest, võiks kuratoorium ühelt poolt ja TTÜ juhtorganid teiselt poolt juba ennem juuli lõppu planeeritud kuratooriumi koosolekut alustada konsultatsioone, nii et koosolekul oleks võimalik kokkulepped fikseerida. Sellega saaks taastatud töörahu TTÜs ning saaks käivitada ettevalmistused uueks õppeaastaks ja teeneka rektori professor Keevalliku ärasaatmiseks, samuti rektori kohusetäitja ametiaja alguse tähistamiseks, rääkimata suurest tööst, mis on vaja teha, et uue rektori valimised saaksid toimuma ilma mittevajalike arusaamatusteta, NB! ka juriidiliselt korrektselt.

Lõpetuseks tuleks öelda, et väljapakutud lahenduses pole midagi originaalset või ennenägematut. Siinkirjeldatud otsused on juba mõnda aega õhus olnud. Samas tuleks ehk selguse huvides ka siinkohal kinnitada selget arusaama, et järgmise aasta jooksul toimuvatel rektorivalimistel peaksid olema oodatud kandideerima kõik kvalifitseeruvad kandidaadid. Ükski soovija ei tohiks tunda end tõrjutuna, samas peaks iga kandidaat teadma, et järgmised valimised saavad olema juriidiliselt korrektsed, läbipaistvad - viimsele kui ühele reeglile vastavad, mille tulemusena valitakse TTÜle kõige sobivam rektor, kellega koos tahame saada ja saamegi veel paremaks tehnikaülikooliks, kui me praegu oleme. Nagu päris õiglaselt on meie kriitikud osundanud – peame oma töö tulemuslikkust kindlasti parandama. Aga praegu võtkem aeg maha, andkem endale aega arutada ja tegelgem eelkõige oma põhitööga – üliõpilaste õpetamise ning teaduse tegemisega.