•• Pronkssõdur ehk algse nimega “Tallinna vabastajate monument” püstitati Tallinna Tõnismäele 22. septembril 1947. aastal Teises maailmasõjas hukkunud Punaarmee sõjaväelaste mälestuseks. Selle kohta, kes on monumendi vahetus läheduses asuvasse ühishauda maetud, täpsed andmed puuduvad.
Pronkssõduri teisaldamisest on räägitud vahelduva eduga, aga teravalt tõusis teema päevakorda pärast 2005. aasta 9. maid, kui pronkssõduri juurde kogunes hulk vene rahvusest inimesi ning seal lehvitati punalippe. Veelgi teravamaks läks olukord aasta hiljem, kui monumendi juures toimus konflikt, kus punaveteranide esindajad rebisid rahvuslase Jüri Böhmi käest Eesti lipu. Maikuus toimus veel mitu rahvuslaste kogunemist, samas kui monumendi kaitsjad moodustasid organisatsiooni Öine Vahtkond.
11. oktoobril 2006 algatasid Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikud sõjahaudade kaitse seaduse eelnõu ning keelatud rajatiste teisaldamise seaduse eelnõu. 10. jaanuaril 2007 võttis riigikogu 66 poolthäälega sõjahaudade kaitse seaduse vastu ja 11. jaanuaril kuulutas president Toomas Hendrik Ilves selle välja. Sõjahaudade kaitse seadus annab aluse matta ümber säilmed, mille hauad asuvad ebasobivates kohtades.
Lähemalt lugege Peeter Kaasiku artiklist “Tallinnas Tõnis-
mäel asuv punaarmeelaste ühishaud ja mälestusmärk”, mis ilmus 2006. aastal Akadeemia 9. numbris.
