Teiseks. Puistepinnase veeläbilaskvus on üsna suur, mistõttu intensiivselt kulgevad leostusprotsessid mõjutavad põhjavee keemilist koostist ebasoodsas suunas. Seda saab pärssida anaeroobne keskkond, mis peaks olema loodud prügila rajamise käigus tänapäevase tehnoloogia kohaselt.

Kolmandaks. Põhjavee reostuse kartus prügila rajamise korral on suuresti aluseta. Praeguseks on looduslik veetasapind peaaegu taastunud.

Ainus Maardu-Kallavere-Jõelähtme piirkonna jaoks arvestatav põhjaveeallikas – kambrium-vendi veeladestu lasub 90–100 meetri sügavusel mitmekümne meetri paksuse tiheda sinisavikihi all, seega piisavalt hästi kaitstud reostus-ohtude eest.

Ei saa ka nõustuda Martin Ehala poolt Maardu prügila võrdlust omaaegse Toolse fosforiidikaevanduse rajamise looga. Toona tehtud otsus oli rohkem poliitilise maiguga aja märk. See, et pool Eestit võib jääda kuivaks, oli meie endi vaimusünnitus.

Otsus Pääsküla prügimäe sulgemise kohta oli ainuõige. Tallinnal pole teist valikut. Ja mida varem seda tehakse, seda parem kõigile. Võimalike ökoloogiliste kahjude likvideerimiseks siinkohal peaks olema omaette abiprogramm.

geoloogiateaduste kandidaat