Psühholoogiadoktor ja ettevõtja: impulsside ja kohese kasu ajel tegutsemise tagajärjed võivad olla enesehävituslikud. Ilmseimad näited on tervis ja tarbimine
Meie ürgaju aktiveerumiseks piisab lihtsatest argumentidest nagu vahetu mõnu, vähem vaeva, võidutunne, rohkem ressurssi oma naha lähedal. Sellest on loomulikult kasu, sest kiire reaktsioon annab mitmel puhul selge eelise ja ka majandusliku kasu. Samuti töötab vahetu hüve kiire, kuigi ajutise stressimaandajana.
Ent primitiivsete impulsside ja kohese kasu ajel tegutsemise tagajärjed võivad olla mitmes mõttes enesehävituslikud. Ilmseimad näited on tervis ja tarbimine: ülekaalulisuse, südameveresoonkonnahaiguste, II tüüpi diabeedi ja teiste suuresti elustiilist tulenevate haiguste käes vaevlev ühiskond, sõltuvushädade ja äärmuslikmüstiliste maailmavaadete levik või inimõigusi ja planeedi elu ohvriks toovad majandushuvid.
Jätkusuutlikkuse mootor on evolutsiooni käigus siiski omajagu täienenud. Tänu aju täidesaatva üksuse - targa otsmiku - arengule on meil kujunenud oskus planeerida, analüüsida, näha keerukaid seoseid, leiutada, võtta erinevaid vaatenurki, kontrollida oma impulsse, saada aru peenemast huumorist jne. Seetõttu saame täna lõigata kasu teaduse ja tehnoloogia saavutustest, elada täisväärtuslikumalt ja kauem, aga olla ka teadlikumad oma jäljest, prognoosida tulevikku, käituda oma väikses kosmoselaevas vastutustundlikult ja arvestavalt.
Samas paistab mitmete asjade käiku terve mõistusega hinnates olukord suisa ristivastupidine. Siinsamas Eestis. Võtame näiteks tuimad lageraided ja mürgitamised, mis avaldavad liigirikkusele hävitavat mõju. Seejuures oleme teadlikud, et ökosüsteemis toimuv on inimkonnale endale eluliselt oluline. Liiklussõlmed, mis on orienteeritud sõidukite suuremale läbilaskele, viivad reaalsuses ummikuteni kesklinnas - selle teadmisega USAs juba arvestatakse, aga meie liiklusasjatundjad kehitavad õlgu.
Populaarsust võidavad ebateadused
Maad on võtnud veel üks nähtus, mille olemuse võtab kenasti kokku menukas ajakiri Millest Arstid Sulle Ei Räägi. Kriitilistel ja ebakindlatel aegadel kipuvad ikka populaarsust võitma ebateadused ja äärmuslikud liikumised, sest need annavad lihtsaid vastuseid ja universaalseid retsepte, tõendusmaterjaliks üksiklood, mis on tihtilugu looritatud müstilisusega. See aitab tähendust luua ning mõjub ülevalt.
Ega tegelikult pole isikliku heaolu mõttes vahet, kas usume ühte või teise religiooni, leiame rahu kristallides või nõia õpetussõnades. Maailmavaated kommunikeerivad ja hoiavad väärtusi, aitavad süveneda olulisse; ka mängulisuse momenti ei saa alahinnata - see võib olla põnev ja lisada elule värvi.
Oht peitub pigem asjaolus, et ebateadused võtavad tasapisi majandusharu mõõtmeid ja loovad seoseid seal, kus neid pole ning tõmbavad kord peenemalt, kord robustsemalt, õnge hapras seisus inimesi, kes on valmis ka viimase hinge tagant ära andma. Need on tõsised eetilised dilemmad. Neile juhtis hiljuti tabavalt tähelepanu ka poetess Ave Alavainu Õhtulehes ilmunud arvamusloos.
Vahetut hüve või kiiret kasu lubavate sõnumite toel on lihtne manipuleerida. Ja hoolimatuid samme on kerge astuda. Aga kaks sammu hiljem võib olulise - metsade, mesilaste, siilide, füüsilise tervise, mõistuse - päästmiseks olla juba hilja.
Või tsiteerides Katrin Idlat ja Marek Strandbergi: „keskkonnaga arvestamise võime eeldab mitmekülgset haridust ja oskust oma tegevusi ette plaanida."
Kus on mõtlev aju? Kus on arenenud mõistus, mis oskab näha ja arvesse võtta keerukamaid seoseid - otsustajate ja määrajate tasandil? See pea, mis on tundlik ja empaatiline, vastutusvõimeline ja ratsionaalne laiemas plaanis? Meil on seda jõudu vaja. Ma tean mitmeid inimesi ja ühendusi, kes ajavad olulisi asju targalt ja arenenult. Tagala, eesotsas teadlaste ja tõenduspõhiste seoste loojatega, teeb tänuväärset tööd. Olgu nendeks urbanistid, loodus- või käitumisteadlased, arstid või filosoofid. Asjust räägitakse - kriitiliselt ja tõenduspõhiselt. Aitäh, Mihkel Kangur, Airi Värnik, Tuul Sepp, Teele Pehk, Juho Kalberg ja mitmed teisedki sõnavõtjad. Mida rohkem probleem ja rumalus seletavas pildis on, seda enam jõuab reaalsus naha vahele ning kujuneb ka ühiskonna teadlikkus tarku otsuseid nõuda.
Õnneks on mitmetesse protsessidesse tõepoolest kaasatud inimesi, kelle otsmik töötab süsteemselt ja kes on suutelised reaalset väärtust looma. Soovin otsustajatele tarkust usaldada päriseksperte ja suunata vastutustundlikku majandust.
