Puit on kohalik kütus, mida kaugele vedada ei tasu

Eesti metsi võib energia tootmiseks kasutada küll, aga kohapeal, mitte Ida-Virumaale vedades.

Ostsin mõni aasta tagasi grillsütt. See oli toodetud Lõuna-Ameerika keskosas asuvas Paraguays. Troopilise metsa hävitamisele lisandus siin veel konteineri liigutamine kümne tuhande kilomeetri taha. Kehv süsi oli. Sisaldas kooretükke ja muud sodi ega põlenud hästi. Ometi on see ärimudel – muidu tühjana Euroopasse saadetav konteiner söekottidega täita – mõistetavam kui kava Narva elektrijaamades massiliselt puitu põletada.

Senine arutelu pole kuigi põhjalikult käsitlenud puidu kütteväärtust ega veokulu. Ühes tonnis purukuivas puidus on energiat 5,4 MWh. Päris hea. Võrdluseks: tonnis naftas on 12, kivisöes 6 ja põlevkivis 2,3 MWh. See on aga teooria. Kuna puit on kerge (noore halli lepa tihumeeter (tm) kaalub vaid 392 kg, saare tihumeeter kuni 700 kg), siis saab õhuvahedega küttepuu ruumimeetrist vaid 1,2–2 MWh energiat. Toore või vettinud puidu kütteväärtus on üle kolme korra väiksem, sest suurem osa energiat kulub vee väljaaurutamiseks. Hakkpuit on jällegi kolm korda „õhulisem”. Lõpuks sõltub tegelik soojatulem ka katla või ahju kasutegurist – osa energiat kaob paratamatult korstnasse.