Link kopeeritud!
NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
Anonüümne kommentaar
10.02.2016 01:40
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Kõik on suhteline" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
10.02.2016 01:57
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Ehk tuleksite Soome õppima ?" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
10.02.2016 06:53
Ei ole õige vastandada koostootmist ja Narva jaamade tootmist, kuna ka juhul, kui võtaksime 100% kasutusele kogu kaugküttevõrgu ei jätkuks ikkagi võimsust, et kogu Eestit elektriga varustada ja samuti kogu pealekasvavat puidumassi ära põletada. Selle ülejääva ressursi majandamiseks oleks igati tervitatav vähemalt mingil määral põletada puitu Auveres, rahastades seda statistikakaubanduse tuludega (mitte Eesti tarbija rahakotist)
10.02.2016 16:21
Statistika kaubanduse tulu oleks õiglane suunata koostootmisjaamade arengusse ja metsataristu ehitusse. Ilma korraliku metsataristuta lõhume pinnase ja rikume veereziimi. Väheväärtuslikud metsad asuvad suures enamuses madalatel kasvukohtadel. Ilma korraliku metsataristuta ei ole mõtet rääkida rohelisest või säästlikust energia tootmisest. Biomassi varudes lõhume lihtsalt oma metsad.
11.02.2016 00:11
Eestis on rämpspuitu palju ja see seisab kasutuna. See jutt et Eestis ei tasu midagi toota on nii ära tüüdanud. Eesti on omalajal ostnud Soomes toodetud suhkrut sisse ja samal ajal meie poliitikud (90ndate alguse koalitsioon) rääkisid et oi oi, eestis ei tasu küll põllumajandusega tegeleda. Muidugi Soome niiditõmbajad tinistasid väheke ja korras. Sama jama käib praegu niiöelda metsa ahju ajamisega.
Muidugi tasub rämpsmetsa kütteks kasutada. Aga rämpsu. Raagmaal selles suhtes õigus, et odavat tooret ei ole mõtet kaugele vedada. See teadmine on inimkonnal aga olnud sadu aastaid. MIKS viimase kümne aasta jooksul on Eesti metsarikastesse maapiirkondadesse aga ehitatud niiöelda monojaamu, mitte palju effektiivsemaid kombi jaamu? Teadlikult on tehtud tohutud investeeringud teades, et osteti poolik lahendus. Enamustel Eesti maavaldadel tekkisid 90ndate alguls sõprussidemed Rootsi kommuunidega. Mulle sattus kunagi kätte üks rootslaste seda teemat puudutav buklett kus vägagi ilmekalt oli kombi jaama effektiivsus välja toodud. Nii hästi, et isegi meie tarkpead oleks sellest aru saanud.
Ilmselt on siin muidugi oma osa ka EE elektrisisseostmise võimekuses väiketootjate poolt.
Ja kui seda vahtu mida praegu aetakse, veidikene liigutada, siis vean kihla ühe kuuspakki peale, et ka meie tuulikute omanikud mõjutavad seda arutelu enda kasuks. Ja kui siin keegi rääkis et ei taha maksta kallimat elektrihinda, seoses Narvas puidukütmisega, siis tuulikute hirmkallist energiat me ju maksame kinni. (Kysimus suurele ringile - kui palju selle huvigrupi tuludest rändab eestis välja???)

Yhesõnaga keskkonnministeeriumist ja igasugu riigiraha laiali laotajate hulgast tuleks esmalt lollide ja kallutatud otsuste tegijad minema rookida ja siis võiks usinalt tegelda mikro kombijaamadega.

Mis puudutab kütte tassimist Vändrast Narva, siis see ei ole vähemalt nii loll tegevus kui pooltühjade prügiautode ringisõidutamine, nii, et auto stardib maakonnakeskusest, sõidab maakonna teise otsa 70 km ja siis läheb seda jama ladustama veel x punkti 50 kilomeetri kaugusel. Jällegi väga suur kivi keskkonnaministeeriumi aknasse.
11.02.2016 10:00
Garri Raagma küsib - kas Eesti Raudteel seisab vaguneid jõude? Jah - ca 1000 poolvagunit, mis viimasel ajal tõesti lihtsalt seisavad, kuna madalate puiduhindade tõttu on paberipuu eksport (s.t. ka selle sisemaalt sadamasse vedamine) hangunud. RDT-ga korraga ja suurtes kogustes odavsortimendi liigutamine on kordi mõistlikum kui sadade metsaveoautode maanteedele saatmine. See oleks toimiv lahendus Kagu-Eesti odavsortimendi Auveresse toimetamiseks - tööd saaks viimasel ajal kahjumit koguv EVR ja ka sajad L-Eesti metsa- ja veosektori inimesed. Kuna 2/3 metsast saadavst materjalist on täna ühesuguse (küttepuu) hinnatasemega ja üldse raskesti realiseeritav, ei mõjuta sellele mõistliku hinnaga uue ostja tekkimine kuidagi 1/3 kallimat sortimenti kasutava tööstuse konkurentsivõimet. NB! Viimastel aastatel on kehva hinnataseme tõttu jäetud raiumata KÜMME miljonit tm lepikuid ka haavikuid, varsti need hakkavad mädanema ja CO2 tekitama. Graanulitootjate ja ka näiteks Püssis asuva Repo plaaditööstuse kisa pole asjakohane - täna ostavad nad toorainet metsaomanikku mõnitava hinnaga 23-25 euri/tm, mis on puidu omahind metast tööstuse väravani. Odavsordid peaks tõusma ainult 5 euro võrra ja see loksutaks metsamajanduse mõistlikkusse rööpasse!
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega