Punkar ja Keskerakond
Tõesti, isegi siis, kui Trubetsky oleks neitsi Maarja kombel pühast vaimust rasedaks jäänud ja priske poisslapse sünnitanud, poleks inimesed suutnud rohkem jahmuda.
Iseenesest pole selles ju aga midagi iseäralikku, et alati oma vasakpoolset maailmavaadet rõhutanud Trubetsky ühe vasakpoolse erakonna liikmeks sai. Ah et anarhist ja diktatuuripartei ei sobi kokku? Vastupidi, sobivad küll. Ka bolševike võimuga läks omal ajal suure rõõmuga kaasa just kõige anarhistlikum element, keda vaimustas ja võlus erakordne võimalus vana kodanlik maailmakord uppi lüüa ning teha midagi sootuks uut. Teha revolutsiooni!
Meenutame kas või kõige tuntumat neist: uhket futuristi Majakovskit porgandiga rinnataskus. Aga neid oli veel, neid oli palju. Ja mitte keegi neist ei näinud vastuolu oma varasemate vabameelsete põhimõtete ning proletariaadi diktatuuri vahel, mida viisid ellu nende uued liitlased. Ei, nad hoopis õigustasid seda – õigustasid terrorit, isikuvabaduste täielikku kärpimist, ülekohut ja kõikvõimalikke alatusi kui hädavajalikku vahendit vana korra selgroo murdmiseks.
Muidugi, hiljem läks neil enamasti haprasti. Revolutsiooni algfaasis, tormi ja tungi päevil, kulusid mässumeelsed anarhistid bolševikele marjaks ära, aga hiljem, kui riik vajas pigem kuulekaid tšinovnikuid, saabus aeg kohanemisvõimetud jalust ära koristada. Kes ei tahtnud hakata alandlikuks ametnikuks, vaid lõugu edasi laiutas, kadus olematusse. Mõni vabatahtlikult, oma käe läbi, teised valvsate seltsimeeste toetusel.
Nii et selles mõttes pole Trubetsky otsus sugugi kummaline. Imelik oleks olnud just see, kui ta oleks liitunud mõne demokraatliku erakonnaga. Just säärane väikekodanlik parlamentarism käib ühele õigele anarhistile esimeses järjekorras närvidele. Aga Napoleonis on oma võlu, sest ka tema on ettearvamatu. Diktaator on ju samuti omal kombel anarhist, sest ta on oma otsustes täiesti vaba. Teda ei kammitse miski.
Imege muna!
Aga on veel teinegi põhjus, miks Trubetsky liitumine Keskerakonnaga tundub loogiline ja ainuvõimalik. See põhjus peitub Keskerakonna vägagi vastuolulises identiteedis.
Ühelt poolt, olles Tallinnas kõigutamatult võimul, on Keskerakonda iseloomustavateks märksõnadeks korruptsioon ja omakasu. Sinna astutakse selleks, et midagi saada. Kas tulusat ametikohta või toetust oma ettevõtmistele. Inimene, kes soovib Tallinnas midagi ära teha ja mõtleb pragmaatiliselt, jõuab tahes-tahtmata järeldusele, et milleks sülitada vastu tuult. Mis ma ikka sõdin, parem teen koostööd. Suudlen paar korda isakese kätt ja saan selle eest autasu, aga huuled võib ju pärast seebiga puhtaks pesta. Sama loogika ajas karjääri peale mõtlevaid inimesi Nõukogude ajal kommunistide ukse taha, sest nendegi võim näis pikk ja vääramatu.
Olen ikka mõelnud, et huvitav, kui Elmo Nüganen teeks südame kõvaks ja otsustaks oma hea nime Linnateatrile ohvriks tuua, astuks Keskerakonda ja etendaks mõnel avalikul üritusel Savisaare meeleheaks Pantalonet, ei tea, kas siis hakkaks Linnateatri uue maja müürid kerkima. Usun, et hakkaks. Nüganen oleks sel juhul siis teine Kaarel Ird, kes samuti askeldas Vanemuise hüvanguks kommunistide pesas. Oma mainele pani ta sellega põntsu, aga teater õitses. Nii et Nüganenil on täiesti arvestatav võimalus ehitusasjad liikuma lükata. Kuid muidugi pole nii lihtne oma südametunnistuse peale sülitada.
Sest lisaks magusat tulu tõotava võimuerakonna mainele on Keskerakond ühtlasi ka Eesti paariaerakond number üks. Teda ei võeta kampa, või kui, siis väga pika hambaga. Siis, kui enam ühtegi teist võimalust pole. Keskerakond on kui sotsiaalne prükkar, kelle lähedus määrib. Sotsid teevad temaga koostööd ja kaotavad valijaid. Korralik inimene Keskerakonnaga tegemist ei tee, ta on otsekui paha pätipoiss, kellega heast perekonnast pärit vanemad oma lastel mängida ei luba.
Aga punkar pole ju kunagi korralik. Vastupidi, tema eesmärgiks ongi irriteerida, sülitada heale maitsele, ärritada korralikke inimesi. Selles mõttes pole mitte midagi loogilisemat sellest, et vana pungiveteran andis väikekodanlastele taas tubli nätaka otse silmade vahele ja astus Keskerakonna liikmeks! Omal ajal redutasid punkarid katlamajades ja Toompea-alustes katakombides.
Miks ei või nüüd nende pesaks saada Savisaare partei? Omal ajal šokeerisid nad tavainimesi väljakutsuvalt räpase riietusega, nüüd šokeerivad nad sellega, et näitavad Keskerakonna liikmepiletit. Omal ajal istus nende õlal rott, nüüd käivad nad Keskerakonna kongressil. Imege muna, kellele ei meeldi, või kutsuge miilits!
Minu meelest on Trubetsky teguviis ülimalt punkarlik. Etableerunud heale maitsele kusti peale suure kaarega.
