Uudse asjaoluna ei luba kongressis heaks kiidetud dokument presidendil ühepoolselt Venemaa-vastaseid sanktsioone tühistada ega pehmendada. Kui Trump tahab sanktsioonirežiimi leevendada, peab ta kongressilt nõusolekut küsima ja selgitama, miks konkreetsed firmad või isikud sanktsioonidest vabastada. Kui Moskva aitas demokraatide vastu korraldatud häkkerirünnakutega Trumpil Valgesse Majja jõuda, siis on kongresmenid leidnud sekkumisele väga tõhusa vastuse: „Kutid, te võisite teha meie presidendist küll oma kliendi, kuid meie seome ta käed, nii et mingit tulu teile sellest ei tõuse.”

Kongressis heaks kiidetud seaduses on veel teisigi punkte, mis pole ebameeldivad üksnes Moskvale. Esmajärjekorras puudutab see energeetikat. Kui varasemad sanktsioonid kehtisid üksnes Venemaa suurtele energeetikaettevõtetele, siis nüüd võib neid laiendada ka kolmandate maade ettevõtetele, mis teevad koostööd Venemaa partneritega. Löögi alla on jäänud Nord Stream 2, mille ehitamises osalevad suured Euroopa ettevõtted. Eelnõu ei kohusta küll presidenti kedagi sellise käitumise eest karistama, kuid Ameerika turu kaotamise oht paneb järele mõtlema kõik, kes tahaksid Venemaaga koostööd teha.

Vastuseis Nord Stream 2-le

Nagu oli oodata, väljendas Euroopa rahulolematust. Kuid Moskvas enam ei usuta, et Brüssel oleks valmis oma huve vastasseisus Washingtoniga kaitsma. Tekstis on märgitud, et president võib kehtestada sanktsioone „koostöös USA liitlastega”. See peaks ilmselt nii Euroopa maid ja nende ettevõtteid rahustama. Mõni lehekülg hiljem, dokumendi lisas räägitakse olukorrast Ukrainas ja nimetatakse vajadust seista vastu Nord Stream 2 ehitamisele.