Ragn-Sellsi juhatuse esimees: kui seadused on rumalad, tuleb neid muuta

Ragn-Sellsi juhatuse esimehe Rain Vääna vastus 12.08.2013 Eesti Päevalehes ilmunud artiklile "Ragn-Sells ja selle eksjuht skeemitasid maksudega".

Ragn-Sellsi praeguse juhina tahan esmalt kinnitada, et kõik meie tänaste juhtide ja töötajatega sõlmitud lepingud on tavapärased lepingud, millelt on makstud kõik seadusest tulenevad maksud.
Siiski pean vajalikuks selgitada mõningaid aspekte, kuna 12. augusti Eesti Päevalehe artiklile „Ragn-Sells ja selle eksjuht skeemitasid maksudega” järgnenud avalik diskussioon on tänu koguni kahe ministri sõnavõtule olnud ulatuslik.

Oleme pika ajalooga Rootsi perefirma, mis hindab ausust ja selgust kõigis oma suhetes. Rein Leipalu oli Ragn-Sellsi juhatuse esimees kokku 20 aastat – firma sünnist alates. Tema oli see mees, kes Ragn-Sellsi Eestisse tõi ja kelle juhtimisel ettevõte on jõudnud tänaseks kohaliku jäätmeturu üheks liidriks.

Tagantjärgi on täiesti mõistetav, et Ragn-Sellsi omanikud tahtsid selliste teenetega inimesega jagada omanikutulu, samas pereettevõttena osalust mitte jagades. Nii Eesti kui ka maailma ettevõtluses on laialt levinud ja juurdunud praktika, et kui ettevõtte tulemused on head ja eesmärgid saavutatud, saavad ettevõtte juhid saavutuse eest täiendava tasu – preemiat, osa kasumist. Nii on see olnud ka Ragn-Sellsis.

Rein sai oma firmast ka mõistlikku palka – vähem küll, kui ministrid Taavi Rõivas ja Jürgen Ligi, kuid mitte oluliselt. Ja ehk ongi ministrite palk õige etalon sellest, kui palju on vaja sotsiaalmaksustatud palka maksta – ettevõtte juhtimine on palju väiksem vaev, kui riigi juhtimine.

Võibolla kõige rohkem häiribki mind riigi esindajate suhtumine, et palgatulu ja ettevõtlustulu kombineerimine on kuritegu. Moraalses mõttes on tegu pettusega, nagu väljendas rahandusminister Jürgen Ligi ning kui maksud oleks “kenasti” ära makstud, oleks sellest jätkunud 14 inimese pensioniks, nagu jätkas Taavi Rõivas. Minu meelest on see igati normaalne ja mõistlik, kui ettevõtte juht on osaliselt ka omaniku positsioonis. Eestis pelgavad aga inimesed ettevõtjad olla, kuna kardavad “karistatud” saada.

Ettevõtjate vaatenurgast tundub olukord petmise koha pealt vastupidine. Juhtide motiveerimine on raske, sest Eesti on Euroopa Liidu üks kõige kõrgema maksukoormusega riike. See on Jürgen Ligi süü. Eestis kulutatakse miljoneid eurosid parteide rahastamiseks, millest saaks maksta sadadele ja tuhandetele pensionäridele pensionilisa. See on Taavi Rõivase süü, kui vastata demagoogiale demagoogiaga.

Eesti on ka üks Euroopa väikesema ettevõtlusaktiivsuga riike. Kui kõik konsultatisooni pakkuvad OÜ-d välja arvata, siis meil kohalikku ettevõtlust ei jäägi, ainult suurfirmade filiaalid. Imelik, et meie riik näeb igas ettevõtjas pätti (kes ometi maksab nii sotsiaalmaksu, tulumaksu, käibemaksu kui väga paljusid teisi makse), kuid ei märka, kes tema esindajatele palgaraha koju toob. Kasumi teenimine ei tohi olla kuritegu, pigem ikka auasi.

Isiklikult arvan, et kõik maksud, milles oleme ühiselt kokku leppinud, tuleb ära maksta. Isegi sellised, mis tunduvad jaburad (nagu erisoodustusmaks mitmel puhul) või lausa sotsialistlikult ahistavad, nagu suurelt palgalt sotsiaalmaks seda on.

Rein Leipalu kodumaal Rootsis muutus olukord maksudega katastroofiliseks siis, kui 1993. aastal Rootsi riik nõudis armastatud lastekirjanikult Astrid Lindgrenilt tulumaksu rohkem kui 100% tema aasta sissetulekust. Pärast seda skandaali on Rootsis maksud ainult langenud. Rootsi ühiskond mõistis peale 1970-1993 toimunud maksupoliitilist sotsialismiperioodi, et kui on "rumalad" seadused, siis tuleb muuta seadusi, mitte sundida kogu ühiskonda nende seaduste pärast hulluks minema.

Kokkuvõtteks: Ragn-Sells on aus ettevõte ja mingi seadusevastase skeemitamisega me ei tegele ega ole ka tegelenud. Ragn-Sellsi omanik jagas Rein Leipaluga lisaks palgale ka omanikutulu, mis oli mõistlik ja mis on tavaline rahvusvaheline äripraktika.

Eesti riigi ministrid peavad mõistma, et nad ei ole keskaja despootlikud kuningad, kelle poolt kehtestatud ebamõistlikud moraalsed reeglid või ka juriidilised kaikad ettevõtjate kodarates on jumalikud, mida ei tohi vaidlustada. Minister peab teenima rahvast ja aitama tema elujärge parandada, mitte vastupidi. Igasuguse pettuse ja skeemitamise mõistan Ragn-Sellsi juhina loomulikult hukka. Väldime ka selliseid olukordi, mis sisult on küll sobivad, kuid ei paista head. Kindlasti peavad kõik motivatsiooniskeemid ka paistma eetilised ja moraalsed. Selles olen Jürgen Ligiga nõus.