Raha nagu raba. Riik pillub uusi hooneid ehitades ükskõikselt miljoneid tuulde

Pole organeid, kes peaksid raiskamise eest vastutama ja laristamist karistama.

Kui vaadata, kuidas olulisi riiklikke objekte on planeeritud, projekteeritud ja ehitatud, siis ei järgita ilmselgelt juba 1992. aastast kehtivaid jätkusuutliku arengu printsiipe. Alati pole selge, millest see tuleneb. Kas sellest, et iga ministeerium ja ametkond tegutseb ainult oma huvidest lähtudes ja pole üldisemaid huve silmas pidavat koordinatsiooni või domineerivad hoopis korporatiivsed huvid?

Eestis pole institutsiooni, kes suudaks keeruliste ja riigi seisukohast oluliste ruumiliste objektide planeerimist terviklikult ja igakülgselt haarata. Eesti arhitektide liit on juba vähemalt kümme aastat kõikvõimalikel foorumitel ja ministeeriumides selgitanud, et ruumilise arengu kvaliteedi tagamiseks on vaja luua riigiarhitekti ametkond. See poleks ainuisikuline institutsioon, vaid amet, mis tegeleks kõigi riiklikult kavandatavate ja ruumilist arengut mõjutavate objektidega, mitte ainult kitsas mõttes arhitektuuri- ehk n-ö iluküsimustega. Selles ametis peaks peale tunnustatud arhitektide olema ka inimgeograafe, urbaniste ja sotsiolooge. Kui nimi tekitab tõrkeid, võiks teda nimetada ka riigi ruumilise planeerimise ja arhitektuuri ametiks.Amet peaks olema ministeeriumidevaheline ja töötama näiteks riigikantselei juures. Selle pädevuses olekski niisuguste objektide planeerimisel valikute tegemine ja otsuste ettevalmistamine. Seda tuleks valitsusele põhjendada, seejärel aga korraldada ka planeerimine ja projekte