Raha viib male taliolümpiale
Aasta alguses vilksatas ajakirjandusest läbi teade, et male võib õige pea jõuda päris olümpiamängudele. Kiirkommentaarides olid arvamused vastuolulised – nii kiitvad kui kriitilised. Miks maletajad soovivad äkki võistelda koos tõeliste spordialadega? Kõik on siiski loogiliselt omavahel seotud ja kahju küll, aga kõik keerleb raha ümber.
FIDE president Kirsan IljumÏinov pole varjanud, et soov jõuda olümpiamängudele on seotud riiklike olümpiakomiteedega. Olümpiakomiteede põhitegevuseks on teatavasti raha jagamine erinevate spordialadele vahel. Male nende väljavalitud spordialade hulka veel ei kuulu.
MILLINE ON MALE KOHT MUUTUVAS SPORDIMAAILMAS? Malemängu positsioon spordi-alade hierarhias pole alati olnud nii nadi, et selle parandamiseks peab pürgima olümpiamängudele. Legendaarne Robert Fischer suutis eelmise sajandi seitsmekümnendatel aastatel tänu oma fanaatilisele suhtumisele ja ajaloolistele võitudele tõsta male korraks isegi ameeriklaste huviorbiiti. Samal ajajärgul oli male Nõukogude Liidus üks esimesi spordialasid, kus aktsepteeriti sportlaste rahalisi auhindu. Malet võis kõrvutada tennise ja poksiga.
Õigustatud on küsimus, et milline on siis selle õnnetu male koht praegu Eestis? Male on sport ja veelkord sport. Rahvusvahelisele Olümpiakomiteele tegid FIDE tegelased selle tõestuseks isegi spetsiaalse uurimuse. Eestis püütakse aga asju omamoodi ajada. Malet ei mängita siin paraku mitte valgete ja mustade nuppudega.
Meil pole enam Paul Kerese nimelist Malemaja. Kuskil otsustati, et male käib Tallinnas hoopis hariduse alla ning Malemaja asemel tekkis mingi huvi-ala keskus. Huvialaringide tegevust vaevalt saab olümpiamängudega seostada. Malel on oma koht haridussüsteemis. Malel ja malel on aga vahe – male kui tippsport ja male kui õppeaine. Paul Keres oli suur maletaja ja sportlane, aga mitte malehuviline. Spekuleerimine suure maletaja nimega pole ilus.
MIS SAAB EDASI? Professionaalse maletajana pole ma isiklikult huvitatud olümpiamängudel osalemisest. Sportlasena pakuks see kindlasti huvi. Konkurents males on kahtlemata suurem, kui mõnel muul alal, kus meie harrastussportlased esinevad. Ma ei häbene öelda, et ei tea kõigi Eesti olümpialaste nimesid peast. Eesti maletajad on samuti suuremas osas pühapäevamängijad. Pole mõtet mille nimel rohkem pingutada. Raha maleliidul pole. Treeninglaagritest Lõuna Aafrika Vabariigis või Mehhiko kõrgmägedes võib ainult unistada. Maleliidu rahalist seisu oleks aga lihtne parandada. Ühel juhul maksaks Eesti Olümpiakomitee tagant järele maletajate aastate vältel saamata jäänud rahad. Teisel juhul aitaks teatud huvialakeskuse ühe aasta eelarvest.
