Rail Baltica - Eesti ühendus Euroopaga
Rail Baltica peamine eesmärk on arendada kõrgekvaliteedilist reisijate- ja kaubaveo ühendust Balti riikide ja Poola ning ka teiste ELi riikide vahel Varssavis asuva keskuse kaudu. Paranenud raudteeliinid tagavad tõhusama maismaaühenduse Balti riikide ja Põhjamaade (eelkõige Soome) vahel. Paranenud raudteeühendus toob kasu ka keskkonnale, leevendab ummikuid Euroopa maanteedel, parandab ligipääsu Balti riikidesse ja kiirendab ka projektis osalevate riikide regionaalarengut. Hea ja majanduslikult tõhus transpordisüsteem on tugeva majanduskasvu säilitamise ja Euroopa integratsiooni parandamise eelduseks.
2.-4. juuni külastas Eestit ja Lätit minu ja Läti eurosaadik Robert Zile ettepanekul Euroopa Parlamendi transpordi- ja turismikomisjoni delegatsioon, kes kohtus mõlema riigi ministrite ja raudtee esindajatega.
Kohtumisel Läti transpordi- ja kommunikatsiooniministri ning Läti Raudtee esindajatega selgus kahjuks, et Läti esindajad ei väljendanud erilist entusiasmi Rail Baltica tuleviku suhtes vaid otsiti pigem põhjuseid, miks antud projekt ei ole teostatav. Läti rõhutas oma peamist huvi ida-lääne suunalise raudtee kaubanduse vastu ning ei näinud põhja-lõuna suunalise raudtee koridori renoveerimises suurt perspektiivi. Läti puhul on teravaks küsimuseks Rail Baltica projekti rahastamine nende riigieelarve pingelise olukorra ning Rahvusvahelise Valuutafondi piirangute tõttu. Hetkel on Läti rahalistel põhjustel Rail Baltica projekti kaheks aastaks peatanud. Loodetavasti leitakse siiski ka Lätis, et antud projekt on vajalik nii Läti kui kogu Baltikumi jaoks ning omab tulevikus perspektiivi nii kauba- kui ka reisijateveoks.
Euroopa Parlamendi transpordi- ja turismikomisjoni delegatsiooni arutelul Eestis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis väljendas ministeerium seisukohta, et Rail Baltica on Eestile vajalik projekt. Samas kõlas kahtlusi, et antud projekt ei tasu ennast piisavalt kiiresti ära ja kas ikka on reisijaid piisavalt, kes seda liini kasutama hakkaks. See on natukene kummastav asjaolu, sest samal ajal on Eesti teinud ettepaneku täpselt samal liinil alustada reisirongiliiklust, mille suhtes 8. juunil Zaragozas toimunud üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T) päevadel allkirjastasid ELi liikmesriigid, komisjoni asepresident Siim Kallas ja TEN-T koordinaator Pavel Telička vastastikuse mõistmise memorandumi, millega kiideti heaks Rail Baltica projekt.
Positiivsena võib välja tuua, et Eesti on teiste Balti riikidega võrreldes Rail Baltica puhul kõige paremini seniste investeeringutega hakkama saanud ning järgmise aasta lõpuks on võimalik Tallinnast Valgasse sõita kuni 120 kilomeetrit tunnis. Aastaks 2013 on võimalik sama trassi edasi arendada nii, et sellel saaks sõita juba 160 kilomeetrise tunnikiirusega.
Aastaks 2014, kui algab Euroopa Liidu uus finantsperiood, peab olema tehtud otsus Rail Baltica rajamise ja rahastamise kohta. Selleks ajaks peab olema selge ka täpne trassi paiknemine ja rööpmelaius. Olen veendunud, et Rail Baltica trassi peab kulgema kõige lühemat teed pidi ehk Tallinn-Pärnu-Riia-Kaunas ning uus trass tuleb ehitada Euroopa standarditele vastavalt ehk siis 1435 mm rööpmelaiusega, mis võimaldab seal sõita vähemalt kuni 200 km/h. Praeguseks renoveeritud Tallinn-Tapa-Tartu-Valga trass tuleb renoveerida nii, et seal on võimalik sõita kuni 160 km/h ja antud trassi ümber ehitamine kitsamale rööpmelaiusele oleks ebavajalik ja ebaotstarbekas. Samas on antud trassil oluline mõju nii regionaalreisijate kui ka kaubaveo suhtes, see tähendab, nii Läti-Eesti vahel kui ka Eesti-Venemaa suunal. Ehk lühidalt, milleks valida kas üks või teine suund kui Eestil on võimalik saada nii Euroopa kui Venemaa suunas kiire ja korralik raudteeühendus.