Huvitav, päriti minult, miks pole valitsus venekeelse elanikkonna informeerituse parandamiseks midagi nähtavat teinud. Või kuhu on jäänud erapooletu ja vabalt kättesaadava ingliskeelse uudiskanali loomise plaan? Ja mis on saanud laiemast integratsiooniteemast?

Need küsimused ajasid mind ummikusse. Võiks ju põhjendada, et aeg on edasi läinud ja praegu vajavad tähelepanu riigieelarve, majanduskasv või eurotoetused. Kuid see ei vabanda tegemata jätmisi.

Aga kui sisuliselt analüüsida, mida neile küsimustele vastata, siis pole ka suurt midagi ette näidata. Mäletatavasti sai paljuarutatud rahvusringhäälingu teine kanal esimeseks selle aasta eelarvega tapetud loomaks. Nende 50–60 miljoni leidmine, mis oleksid võimaldanud ETV-l teise programmi katsetusi juba aasta alguses alustada, osutus Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide erimeelsuste tõttu võimatuks. Aga just sellesse kanalisse lubati rohkem siinmail toodetud venekeelseid uudiseid. Muidugi võib nüüd tagantjärele targalt kohe seletada, et see oleks niigi ülepaisutatud eelarve veel rohkem uppi ajanud. Sel nädalal oli ERR-ilt siiski kuulda, et nad üritavad augustis hakata vilistavat teletabelit proovima.

Tähelepanu ingliskeelsete uudiste loomisele kadus aga juba kuu pärast pronksiööd. Ent paratamatult mõistab suur osa maailmast just seda keelt ja see on asendamatu pääsemaks näiteks otsimootorite uudistelindile. Heldimuspisar tuleb silma, meenutades kaitseministeeriumi kolmekeelseid (eesti, vene ja inglise) pressiteateid eelmise aasta mais. Nüüdseks ollakse taandunud endisse mugavusse. Ingliskeelseid teateid väljastatakse mõningase regulaarsusega, tavaliselt päev pärast emakeelse üllitamist.

Ükskeelne integratsioon

Jõudes integratsioonipoliitikani, siis ehk on selles vallas siiski pisut liigutatud. Aprilli alguses kinnitas valitsus rahvastikuminister Urve Palo ettevalmistatud integratsioonikava. Paraku on see vist mõeldud ainult eestlastele, sest Palo venekeelselt kodulehelt leiab juba tükk aega vaid lakoonilise teksti: internetileht tehakse ümber ning kavatsetakse avada aprilli lõpus.

Täpselt nüüd oleks õige aeg kuulda, mida on aastatagusest õpitud ja milline positiivne programm on juba jõutud ellu viia. See aitaks asju selgitada nii meil kui ka mujal. Kuid Eesti valitsusasutuste ning valitsuse enda püüdlused on täpselt vastupidised.

Meediaesindajatega on nüüdseks peetud profülaktilised vestlused, milles ministeeriumide ning muude asutuste ametnikud on jõuliselt südamele pannud suurt vastutust avalikkuse ees. Avaliku käraga poleks vaja tekitada sündmust, kus seda pole; kujundada emotsionaalseid hoiakuid, mis võiksid rahvale mittevajalikku stressi tekitada. Kuid eks selliste sõnumite edastamine on vastavate inimeste töö ning tõsi ta on: Vene propaganda on suuteline kõigele kaks vinti peale keerama ja igale poole sisse imbuma. Aga kas see peab tähendama, et vaba meedia ei peaks meelde tuletama aasta eest avaldunud valupunkte ning nende lahendamise vajalikkust?

Ametkonnile kindlasti meeldiks, kui kogu teema lihtsalt unustataks, ja seda tõendavad anonüümseks jääda soovinud bürokraatide käigud. Ajakirjanike telefonid muutusid kohe punaseks, kui ilmus lühiuudis Tallinna-Moskva rongide täituvusest aprilli lõpus ja mai alguses. Kõrgel tasemel tehtud kontroll olevat tuvastanud, et reisivad usupühalised ja vabu kohti jätkub. Teab, kus see tõde on, kuid vene turistide arv hakkavat ka muude allikate järgi taastuma. Kui aga pakkuda ministreile-ametnikele praegu oma nime all võimalust n-ö omapoolse positiivse tegevuse tulemusi lahata, siis sellest pigem loobutakse. Polevat vaja asju võimendada.

Küsimused on ju õhus ja millal siis veel neid arutada? Aga igaks juhuks ei või kedagi usaldada. Ajakirjandust ja rahvast peetakse ebastabiilse tervisega olenditeks, kes kindlasti pole võimelised veel nüüdki küsimusi kainelt arutama. Peale sellist instrueerimist on hoopis kohatu kurta meedia vähese huvi üle integratsiooniteema vastu.

Diplomaadid raporteerivad pronksiöö aastapäeva järel Tallinnast arvatavasti järgmist: tavalisest rohkemate politseipatrullide valvsa silma all toimus paar vähetähtsat koosolekut. Intsidente polnud. Venekeelse elanikkonna integreerimine on siiani valus teema, mida valitsus ei taha eriti puudutada.