Raimond Kaljulaid: Eestis on uue erakonna loomiseks soodne aeg
Kui Prantsusmaa viimastel presidendivalimistel võitis Emmanuel Macron ja Prantsusmaa populistid edu ei saavutanud, hingas Euroopa poliitiline eliit kergendatult. Ilmaasjata. Edu ei saavutanud ka traditsioonilised erakonnad. Parlamendivalimised võitis president Macroni aasta enne valimisi asutatud tsentristlik rahvaliikumine En Marche!.
Eesti järgmised riigikogu valimised toimuvad märtsis 2019 – jäänud on aasta ja kolm kuud. Olen veendunud, et kui leiduks tugev ja julge eestvedajate meeskond, teeks Eesti En Marche! päris kindlasti arvestatava tulemuse juba neil riigikogu valimistel. Ma ei välista, et nii võibki minna.
Esiteks: arvestatav osa mõjukaid ettevõtjaid, riigiametnikke, aga ka eri erakondade poliitikuid tunneb, et selliseks liikumiseks on vajadust ja ruumi. Paljude meelest on vaja midagi, mis raputaks Eesti poliitikat ning avaks tee uutele tulevikku vaatavatele ideedele ja inimestele. Selliseid mõtteid on paljudel.
Teiseks: näib, et ka arvestataval osal valijaskonnast on selline tunne. Viimaste valimiste väikest aktiivsust on põhjendatud haldusreformiga, kuid analüütilised kokkuvõtted näitavad, et see ei olnud haldusreformiga seotud. Inimesed jätsid valiku tegemata mingitel muudel põhjustel.
Eriti pööraksin tähelepanu sellele, et noored, kes said esimest korda valimisõiguse, otsustasid valimistest mitte osa võtta. Praegused erakonnad ei kõneta nooremat põlvkonda.
Kolmandaks: räägitakse, et keegi ei usu pärast Res Publicat enam „uude poliitikasse”. Res Publica triumf oli 2003. aasta riigikogu valimistel, aga nende kõrgaeg sai läbi juba järgmisteks riigikogu valimisteks 2007. aastal.
Üle 100 000 praeguse valimisealise Eesti elaniku olid Res Publica tippajal alla 18-aastased. Valdav enamik neist ei mäleta, et Juhan Parts on kunagi Eesti Vabariigi peaminister olnud.
