Raimond Kaljulaid majandusseisakust: saadame ametnikud Hiina, mitte Lasnamäe servale

Kui soovime uuesti kasvu saavutada, ei peaks EASi ametnikud paiknema Lasnamäe serval, vaid sihtturgudel, arvab Põhja-Tallinna linnaosavanem ja ettevõtja Raimond Kaljulaid majanduskasvu teemalises "Seisakumurdjate" sarjas.

Esimene küsimus on see, kas Eesti majandus võiks kasvada, isegi kui väliskeskkond seda ei soodusta?

Jah, võib. Eesti suurim eelis on väiksus ja paindlikkus. President Lennart Meri on Eestit tabavalt võrrelnud eskimo süstaga, mis saab täispöörde teha kasvõi kohapeal.

Ettevõtjad, koonduge!

Mida tuleks muuta? On asju, mida saavad ja peavad tegema ettevõtted ise. Peamiselt koostööd. Välisturgudele minekul eriti. Hea näide on filmitootjate ühisel algatusel Põhja-Tallinnasse kavandatav filmistuudio.

On rida asju, mida peab tegema riik. Väga lühidalt. Eksport. Me kaotasime just 1,3 miljardi elanikuga Hiina turul Shanghais majandusdiplomaadi. Samas 1,3 miljoni elanikuga Eesti turul tegutsevate ettevõtete maksukäitumist tagab sadu ametnikke.

Üldse, EASil on suur peamaja Lasnamäe serval. Miks seal? Kas ei oleks mõistlikum kui meie eksporti toetavad ametnikud oleksid sillapeaks potentsiaalse kliendi juures, tegutseksid peamiselt sihtturgudel?

Milleks reguleerida padja suurust?

Eesti riik reguleerib üle. Majutusettevõtjate tegevust reguleeriv majandusministri määrus reguleerib nii patjade suurust kui ka seda, et padi peab mahtuma padjapüüri sisse ära. Kas majutusettevõtja ei tuleks ilma ministri määruseta selle peale, et padi peaks padjapüüri sisse mahtuma?

Ja muidugi maksud. Igavikuline teema. Protsendi kaupa nikerdamine-langetamine ei muuda muidugi midagi.

Tunnistagem, et majandus on muutunud nii palju, et peame mõtlema peaaegu 90ndate mastaapides reformide peale. Nii nagu hüppasime plaanimajandusest turumajandusse, peame nüüd hüppama digimajandusse. Nii maksu- kui tööõigusega.