Raimond Kaljulaid: Uus välisminister võiks ühe päeva nädalas mõelda ka Eesti majandushuvidele
Nt presidenti märkus, et “tema puhul pole olulised ladusalt sõnastatud pressiteated” tähendab Eesti keeles, et Urmas Paet ei sobi.
Osad nõuded on üsna soft. Näiteks: välisministril peab presidendi sõnul olema “professionaalne välispoliitiline visioon”, “igakülgne arusaamine Euroopa Liidu toimimisest” jne.
Teine osa on kompromissitu ja näitab välja, milline pistrik meie Ilves tegelikult on.
“Tuleb mõista, et 25 aastat kestnud nn Ajaloo lõpu illusoorne ajastu on läbi. Me ei saa toimida praegu, nagu eelmisel veerandsajandil, kui paljud uskusid, et liberaalne demokraatia on võitnud..” räägib president.
On selge, et küllalt suure osa Eesti poliitilise eliidi nägemuses liiguvad Lääs ja Venemaa selgelt kokkupõrkekursil ning sellega seoses jagunevad nad erineval määral pessimistideks Eesti tuleviku osas.
Asi pole ainult retoorikas.
Majanduskasv eeldab investeerinduid, kuid riigieelarve strateegia näeb ette, et kõige rohkem kasvavad järgmise kolme aasta jooksul riigikaitsekulutused. Niisiis kahurid, mitte kasv.
Osa investeeringutest (välismaised ja kodumaised) jäävad tegemata “rinderiigis” (Lucas), kus “kõik on nelja tunniga läbi” (Ilves).
Murettekitav, et presidendi pikas loetelus, milline on ideaalne välisminister, puudub igasugune viide sellele, nagu mängiksid välisteenistus ja välisminister mingit rolli Eesti majandushuvide kaitsmisel ja edendamisel.
Pärast Euroopa Liiduga liitumist on meie eesmärk olnud liikuda heaolult Euroopa keskmise suunas, kuid see on pistrike jaoks selgelt päevakorralt maas. Selle asemel on päevakorras hoopis Ukraina aitamine, Itaalia aitamine jne.
Ja ma saan aru, et paljud neist vaataksid minusugust nagu hullu – kas ma siis ei näe, et kohe algab sõda!
Aga siiski. Riik ei saa koosneda vaid kaitsest, keskaegne linnusementaliteediga ei jää me 21. sajandil samuti ellu. Uus välisminister võiks vähemalt reedeti mõelda ka Eesti majandushuvidele.
Olen päris kindel, et kõike seda, mida välisministeerium täna nimetab äridiplomaatiaks (partnerite otsing, ärimissioonide korraldamine, tugiteenused jne) võiks teha senisest rohkem ja paremini.
Tuleb aru saada, et palgavaesus, majanduslik perspektiivitus ja sellest tulenev demograafiline verejooks ning ühiskondlik frustreerumine kujutavad endast Eesti riiklusele ja rahvusele täpselt samasugust käegakatsutavat ohtu, kui vene lennukite piiririkkumised ning telekanal Sputnik.
