Rainer Vakra: Zirnaski ja Klandorfi purelemine on perspektiivitu. Inimsõbralik linn seaks esikohale hoopis jalakäija
Viimaste aastate jooksul oleme lugenud palju artikleid sellest, kui tubli on Tallinna linnavalitsus, sest tasuta ühistransporti soovitakse meie eeskujul sisse viia ka mujal maailmas. See on tõesti hea algatus, kuid kutsun linnajuhte üles mitte jääma käed puusas enda naba imetlema, vaid minema edasi, muutes Tallinna tõeliselt roheliseks, jalgratta- ning jalakäijasõbralikuks linnaks.
Abilinnapea Klandorfi ja ajakirjanik Zirnaski vaidlus selle üle, kas ühistranspordi kasutajate arv tõuseb või ei, on perspektiivitu. Praegu tuleb vaielda hoopis selle üle, mis teeme järgmiseks.
Tallinn roheliseks
Tallinnal on head eeldused kandideerimaks Euroopa rohelise pealinna tiitlile, kuid Keskerakonna linnavalitsus pole kahel korral suutnud seda sihti saavutada. Lati alt läbijooksmise põhjuseks on see, et puud ja autod ei saa olla korraga samas kohas. Tallinna tänane liikluskorraldus laiendab vaid autode ruumi, mistõttu on viimastel aastatel pidevalt vähenenud rohealade osakaal ja suurenenud kõvakattega alade osakaal. Küsimus pole ju sugugi ainult selles, et nii jääb võitmata rohelise pealinna tiitel, vaid nii jäävad tagaplaanile enamike linlaste igapäevased vajadused. Muu maailma kogemus tõestab: autokesksed lahendused viivad probleemide süvenemisele.
Näiteks Kanada pealinn Ottawa lähtub iga uue tänava rekonstrueerimisel põhimõttest: esiteks jalakäija, siis jalgrattur, seejärel ühistransport ning viimasena auto. Autost sõltuvatele kaaskodanikele võib tunduda taoline lähenemine ahistav, kuid tegelikult on tulemus vastupidine. Iga lisanduv jalakäija ja iga jalgrattur vähendab liikluskeerises olevate autode arvu. Mida rohkem inimesi loobub autost, seda kergem on neil, kes ilma autota ei saa. Linnale on odavam hallata jalakäijatele mõeldud tänavaid ja kergliiklusteid, mis jätab rohkem vahendeid tänavaaukude toimetulekuks. Seega võiksid just autokasutajad olla huvitatud linna rohelisemaks muutmisest.
Luues linnasüdamesse elukeskkonna, mis pakub linnalikke mugavusi koos loodusläheduse ja mõnede maaelu võludega, vähendame me valglinnastumise survet, mis omakorda lihtsustab inimeste igapäevast logistikat.