Raivo Aeg: Miks üritab Kreml Eesti lapsi ideoloogiliselt töödelda?
Oleme lugenud või kuulnud meie kooliõpilastele õppe-eesmärgil korraldatud reisidest Vene Föderatsiooni erinevatesse õppe- ja kultuuriasutusse, kutsetest osaleda spordiüritustel, olümpiaadidel jne. Kindlasti on väga mitmed nendest oma eesmärgile pühendunud ja rikastavadki noorte maailma teadmistega vene kultuurist ja muudest saavutustes eri eluvaldkondades.
Alati ei olegi ilma eriteadmiste ja vajaliku eelinformatsioonita võimalik alguses aru saada sellise kutse sügavamast eesmärgist. Arvestades meie idanaabri propagandistlikku tegevuse laiahaardelisust, siis võib ette tulla olukordi, kus korraldajaks võib olla mõni süütu nimega kodanikuühendus ehk NGO (Non-Governmental Organization), mis lähemal uurimisel osutub hoopis GONGO-ks (Government Organized Non-Governmental Organization). Üks kurikuulsamaid sellelaadseid kodanikualgatusi on ülevenemaaline noorteorganisatsioon „Naši".
Kui aga sellise ettevõtmise juurde käib lisand sõjalis-sportlik, peaks kõlama häirekell. Võib ju küsida, mis sellistes laagrites halba või lubamatut on, aga teistpidi peaks hoopis küsima, miks peaks Venemaa tegema pingutusi oma potentsiaalse vastase ettevalmistamiseks. Venemaa on ju oma suurimaks sõjaliseks ohuks määratlenud NATO.
ETV saates „Pealtnägija" käsitleti hiljuti meie koolinoorte osalemist Venemaa sõjalis-sportlikus laagris „Võidu pärijad". Kõnealune, sügavalt propagandistlikul eesmärgil korraldatud noortelaager, on üks mitmetest omanäoliste hulgas. Vanemale generatsioonile on tuttavad juba alates 2005. aastast „Naši" korraldatud Seligeri järve äärsed noortelaagrid, mille tegevust on ka Eesti meedias kajastatud.
Sellest laagrist on läbi käinud suur hulk „Pronksiöö" korraldajaid ja 2010. aastal ka tänane Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart Eesti delegatsiooni juhina. Sellel aastal aeti laagris teibasse nn „Venemaa vaenlaste pead", nende hulgas mitmed Eesti poliitikud, nagu Mart Laar, Andrus Ansip ja Tunne Kelam. Kaks aastat varem üritati laagris Eestit solvata sellega, et aedikusse pandud seale anti meie presidendi nimi.
Oluline aspekt on veel see, et kõnealust Seligeri laagrit ja ka muid sarnaseid külastavad Venemaa kõrged ametiisikud. Seligeris on laagrilistega kohtunud presidendid Putin ja Medvedjev, parlamendi ja valitsuse liikmed, aga samuti jõu- ja luureametkondade esindajad. Selline tegevus on leidnud kõigi toetust ja heakskiitu.
Eesti seisukohast vaadates on sarnaste laagrite eesmärk ainult üks: see on noorte ideoloogiline töötlemine ehk kindlatele sihtgruppidele suunatud informatsiooniline mõjutegevus.
Kuna noored, aga eeskätt teismelised on väga vastuvõtlikud ja üldjuhul ei ole veel nende maailmavaade ja väärtushinnangud välja kujunenud, siis on nende ärakasutamine eriti julm. Sellise tegevuse esmane eesmärk on sisendada tunnet, et oled tugevama poolel, kes samal ajal sinus hoolib. Kaugem eesmärk on loomulikult osalenute ideoloogiline sidumine ja Venemaale ustava, või vähemalt sõbralikult suhtuva sihtgrupi loomine väljaspool Venemaad.
Viimase sellelaadse juhtumi juurde tagasi tulles, on eriti oluline „Pealtnägijas" käsitletud fakt, et laste gruppi juhtis õpetaja. Lapsed usaldavad õpetajat ja seda, et õpetaja teeb õigeid asju. See asjaolu andis justkui lisakindluse nii lastele kui nende vanematele, et tegemist on igati usaldusväärse ettevõtmisega. Paraku oli tegelikkus teine.
