Meediast saadud info kohaselt on altkäemaksu suurus Eesti tingimustes ikka väga kolossaalne - kuni kaks miljonit eurot. Paratamatult tekib küsimus, kas kasu saaja oli ikka üks või pidi seda kellegagi jagama või mis veel hullem, toetama mõnda organisatsiooni. Selliseid näiteid Tallinna linnavalitsusega seotud varasematest korruptsioonilugudest kahjuks leiame.

Ajal, kui Taavi Aas täitis veel korruptsioonikuritegudes kahtlustatava ja kohtuotsusega ametist kõrvaldatud, tänaseks siis juba endise linnapea Edgar Savisaare kohusetäitja rolli, ei näidanud ta üles mingit initsiatiivi linna valitsemise muutmiseks ausaks ja läbipaistvaks. Siis võis seda tegevusetust seletada veel kartusega, et võib-olla naaseb Savisaar oma ametipostile ja kuidas talle siis seletada ustavate kamraadide lahtilaskmist. Selle eest võis ise karistada saada. Nüüd on aga Taavi Aas ise linnapea kabineti täieõiguslik peremees ja peaks julgema iseseisvalt otsuseid langetada. Aga mida me ei näe on muudatused. Endiselt on juhtivad ametikohad linnavalitsuses mehitatud vanade ustavate parteikamraadidega, sama seis on ka linnale kuuluvate äriühingute ning sihtasutuste nõukogudes ja juhatustes.

Valimiste ajal rääkis IRL vajadusest poliitikud nendes samades juhtorganites asendada oma ala spetsialistidega. Nendelt saaks nõuda vastutust tegematajätmiste või lohaka töö eest. Selge, et linnavõim oma ustavat parteikaaslast ei nahuta - vastupidi, ta on hästi koheldud, et jätkuks indu Keskerakonna soovide eest seismiseks.
Kui vaatame viimast juhtumit, kus linnapea Taavi Aas oli ennast ise usaldanud Tallinna Linnatranspordi AS nõukogu esimehe ametisse, siis ei saagi oodata tõhusa kontrollimehhanismi toimimist. Linnapeana on Taavi Aas vastutav just efektiivse sisekontrolli ja –auditi süsteemi loomise eest, ehk antud juhul oleks ta siis pidanud kontrollima iseennast. Sellise situatsiooni loomine on suurepärane õpikunäide sellest, kuidas soodustatakse korruptsiooni soosivate skeemide teket. Mina isiklikult võiksin toetada selle 1000 eurose töötasu lisamist tema palgale, mida täna makstakse nõukogu esimeheks olemise eest, aga seda ainult juhul, kui linnapea võtaks midagigi ette sarnaste korruptsioonijuhtumite ennetamiseks tulevikus. Õppetunde peaks iseenesest olema piisavad ka Taavi Aasa enda valitsemise ajast. Meenutame: 2017.a endine abilinnapea Arvo Sarapuu ja jäätmevedu, 2018.a endise Lääne- Tallinna keskhaigla hoolduskliiniku juhataja Mark Levini ja õendusjuhi Mare Leppiku altkäemaksu võtmise juhtumid.

Tallinna linnavalitsusele on omane soov tegeleda ettevõtmistega, kuhu omavalitsusel ei ole asja. Ühistupanka on ära põletatud miljoneid linna maksuraha, mis ei ole sentigi tagasi tootnud. Munitsipaalpood, ehk LIPO, elas ainult pideva doteerimise arvelt, millega põletati igal aastal sadu tuhandeid linna maksuraha. Kõnealuses Tallinna Linnatranspordi ASis peetakse lasketiiru. Proovisin suvel sinna sisse pääseda, et näha mis see endast kujutab, aga võta näpust, loomulikult ei lastud. Küllap on selle lasketiiru näol tegemist nõukaaegse rudimendiga - kui igal ettevõttel oli kusagil ka oma saun, puhkebaas ja sigala. Kahjuks on täna tuntav paralleel linna ainuparteilise juhtimise mentaliteedis tolleaegsega. Ja see leiab kiiret omaksvõttu paraku uue põlvkonna keskerakondlaste poolt. Põhja- Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid, kellel puudub igasugune nõukaaegne kogemus, ütles selgelt välja keskerakondliku linnajuhtimise põhimõtte - meie võitsime valimised ja teeme järgmiste valimisteni mis tahame, ülejäänud olge vait.