Raivo Aeg vastusest terrorismile: igasugused slummid, nagu kurikuulus Molenbeeki linnaosa Brüsselis, tuleb saada kontrolli alla
Soome on silmitsi uue olukorraga. Riigijuhtide poolt on saanud kuulda terroriakti hukkamõistmist, kuid olgem ausad, hukkamõist pelgalt sõnades ei taasta kõikumalöönud turvatunnet sellest. Mõte sellest, et midagi sarnast võib juhtuda meie või meie lähedastega ükskõik kus on painav. Päeva lõpuks maksavad sõnadest rohkem teod, mida oma riigi turvalisuse nimel ellu viiakse. Küsimus on, kas ja millal neid tegevusi tehakse.
Soome president ütles Turu vägivallaakti kohta, et terror on jõudnud Soome. See tähendab, et väga lähedale ka Eestile. Me oleme lähedal ja me oleme ühendatud.
Kas Eestil on põhjust muretsemiseks? Mina usun meie eriteenistuste kompetentsust ja kui nad väidavad, et terroriohu tase Eestis ei ole tõusnud, siis küllap see nii ka on. Lühidalt öeldes ei ole paanikaks kindlasti põhjust, tähelepanu tõstmiseks aga küll. Peame hoolitsema selle eest, et radikaalsus meil kanda kinnitada ei saaks. Korrakaitsejõud Eestis töötavad tasemel, kuid see ei tähenda, et võime üldise olukorraga Euroopas rahul olla.
Küsimus on selles, et kas ja mis ulatuses on terroritegusid võimalik ennetada.
Fakt on see, et aktid sooritatakse, või leiavad toetuspinna üldjuhul ikkagi migrantide seas, olgu need siis mitmenda põlvkonna migrandid, kes võivad olla sündinud juba Euroopas ja omada ka mõne Euroopa riigi kodakondsust, või äsja-saabunud. Tihti oleks see justkui õigustus või vabandus, et näe, terrorist oli selle või teise riigi kodakondne. Kuid see on isegi hullem fakt, kuna näitab selgelt läbikukkunud migratsiooni- ja integratsioonipoliitikat.
Mida riik saab terroriakti ennetuseks ära teha?
Tasakaalu leidmine isikute põhiõiguste ja –vabaduste tagamise ja nende võimaliku piiramise vahel on ja jääb demokraatlikes riikides diskussiooni teemaks.
Jutt piiride sulgemisest ja igale teistsuguse nahavärviga inimesele osutamine tekitab juurde vaid viha ja pingeid, mitte lahendusi. Terroristide osakaal nende hulgas, kes on Euroopasse saabunud on jäänud siiski marginaalseks.
Vihale ei peagi vastama vihaga, nagu Soome peaminister Juha Sipilä ütles. Vastama peab konkreetsete ja süstemaatiliste sammude ning järjepideva vastutegevusega. Igasugused slummid, nagu kurikuulus Molenbeeki linnaosa Brüsselis, peavad saama kontrolli alla. Selleks peavad politsei ja eriteenistused olema piisavalt rahastatud ja neil peab olema ressurssi ja seaduslik alus jälitustegevusteks, info kogumiseks ja füüsilise kohaloleku tagamiseks.
Häirivalt vähe või hillitsetult kuuleme islamikogukondade endi tõsiseltvõetavaid hukkamõiste ja reageeringuid terroritegudele. Kogukond näeb ise kõige paremini, mis nende sees ja kõrval toimub, naabrivalve pole pime. Radikaliseerumist õhutav tegevus ei ole nii konspireeritud kui võiks arvata. Mitmeid kordi oleme kuulnud, kuidas on tuvastatud üks või teine islamivaimulik või mõni mošee, kus toimub radikaalse islami propageerimine, kuid pahatihti saadakse sellele jälile alles mõne konkreetse tagajärjega tegeldes. Siin ongi ennetamise eesmärgil ülioluline luua kontakt kogukondadega ja julgustada neid korrakaitseorganitega koostööle.
Rahvusvaheline koostöö ja seda toetavad IT platvormid peavad tekkima ajateljel, mis vastavad kaasaja vajadustele. Senised arengud seda ei kinnita. Mäletame kui pikalt arendati näiteks SIS II (Scengeni infosüsteem), või PNR (lennureisijate nimekiri) jagamise jõustamist, milline aga tänaseni ei luba jagada EL-i kodanike andmeid liidu sisestel reisidel. Neid näiteid võib tuua ridamisi. EL-i institutsioonide bürokraatia ja inertsus on liiga aeglased ja see suhtumine on vaja murda. Terrorismivastase võitluse võtmetegur on operatiivsus ja ajakohasus.
Võtmeküsimus on Euroopa eriteenistuste koostöö
Kui politseil on rahvusvahelise koostöö ja informatsiooni vahetamise jaoks Interpol, Euroopas veel Europol siis eriteenistused traditsiooniliselt oma infot ja oskusi nii laialt jagama ei kipu. Euroopa eriteenistustel on küll mitmeid koostööformaate, kuid puudub keskne, Europoli-laadne teatud koordineerivat rolli omav organisatsioon. Julgeolekuasutuste töö korraldamine on riikide sügavalt suveräänne õigus. Samas peab kogu Euroopa üha tõsisemalt mõtlema sammudele, mis aitavad ära hoida uusi terroritegude ohvreid. Olukorras, kus Euroopa Liidu riikidel sisepiirid praktiliselt puuduvad, kus meil on eeskätt majandus- ja fiskaalvaldkonnas palju ühiseid regulatsioone, peame mõtlema ka, kuidas veelgi tõhustada piiriülest koostööd erinevate julgeolekuasutuste vahel ja otsustama, et Euroopa Liit peaks vajama ka ühist tõsiseltvõetavat terrorivastast- ja kaitsepoliitikat. Seda, kui raske on saavutada sarnaseid kokkuleppeid, on näidanud senine suhteliselt jõuetu ühistegevus Euroopasse saabuva põgenikevoo ohjeldamisel.
Rändekriis, võitlus ISISe ja teiste terrorirühmituste ning autoritaarsete režiimidega Lähis-Idas on jätkuv, mis tähendab pikemas vaates nii Eestile, meie lähinaabritele kui kogu Euroopale ühe peamise probleemi jätkumist pikaks ajaks.
Raivo Aeg, Riigikogu liige, IRL
Esimene Eesti politseikindral
