RAIVO KALAMÄE: Vene valel on lühikesed jalad

Venelased väidavad ala-lõpmata, et Eesti ja teised Balti riigid ühinesid 1940. a vabatahtlikult N Liiduga.

Kuna elasin selle okupatsiooni kaasa, siis veel kord mõni sõna sellest “vabatahtlikkusest”. Eesti Vabariigi okupeeris Vene 10. armee, mille koosseisus oli 130 000 meest, s.t iga seitsme Eesti täiskasvanu ja lapse kohta üks soldat. Armeele kuulus veel 1300 tanki, 1500 suurtükki ja 160 soomukit. Õhuruumi kontrollis 150 lennukit ja merepiire 200 punalaevastiku alust.

Koos okupantidega saabus Moskva emissar Andrei Īdanov, kelle diktaadi all moodustati kaasajooksikutest nukuvalitsus, kes viis kehtivat põhiseadust ja valimisseadust eirates läbi nn riigikogu valimised. Oli avalik saladus, et valimiste tulemusi võltsiti.

See nn riigikogu võttis mõne päeva jooksul vastu mitu põhilist ja kogu rahva elukorda muutvat otsust, milleks tal puudus rahva mandaat ja õiguslik alus.

Hoolimata sellest teatrist, toimusid arreteerimised ja terror edasi. Inimesi hakkas jäljetult kaduma. Kui 1939. a rahvaloenduse andmeil oli Eestis 1 134 000 elanikku, siis 1941. a oli järele jäänud ainult 999 884 inimest. Puudus 134 116 inimest. Kui sellest lahutada 19 660 ümberasunud sakslast, on Eesti rahvastiku kaotus 114 456 inimest. Sellele lisanduvad 1944. a ”vabastamisele” järgnenud arreteerimised, küüditamised ja teadmata kadumised. Miks meie riigi juhtkond ei suuda või taha seda maailma avalikkusele selgitada? See võ-taks Vene propagandal jalad alt.

Raivo Kalamäe