RAIVO UUKKIVI: peaaegu tasuta jäätmekäitlus pole utoopia
Härra Toomet räägib kartellikokkulepetest ja kohalike omavalitsuste poolt korraldatud veo tingimuste koostamisel suurte vedajatega kokkumängust, jäätmemajanduses turu avamisest ja üldse tasuta jäätmemajandusest. Olen nii mõneski autoriga nõus, kuid mitte kõiges.
Konkursid viivad hindu alla
Esiteks, tuletan meelde, et mitte kohalikud omavalitsused ei ole hakanud oma peaga prügiveo konkursse korraldama, vaid seadus paneb neile sellise kohustuse.
Teiseks on jäätmete puhul tegemist mahuäriga, ehk mida rohkematelt üks veoettevõte jäätmeid ära veab, seda soodsamalt ta seda teha saab.
Kolmandaks väheneb surve kohalikele teedele ja keskkonnale. Kui enne käis iga naabri juures erineva firma auto, siis sellevõrra rohkem tallati teed ja paisati heitgaase õhku.
Neljandaks ei ole õige öelda, et turg on suletud ja kohalik omavalitsus surub vedaja peale. Just läbi hinnavõistluse see vedaja valitakse, seega konkurents on olemas.
Rae valla näidete põhjal julgen öelda, et iga konkurss viib hindu soodsamaks.
Kolm aastat tagasi, esimese taolise konkursi puhul kinnitas volikogu piirhindadeks hinnad, mis olid sellel ajal reaalselt piirkonnas kehtinud vabaturu hindadest soodsamad. Läbi võistluse alanesid need veelgi.
Eelmisel nädalal avasime järgmiseks viieaastaseks perioodiks pakkumised ja huvitaval kombel hinnad langesid veel, sealjuures on autokütuste hinnad vahepealsel ajal kasvanud, saastetasu prügilas kasvanud jne.
Pakkumise perioodi pikkus (enne 3- ja nüüd 5-aastat), on selleks kriteeriumiks, mis võimaldab pakkujatel soodsaid hindu pakkuda ning tagab ka võimaluse ning huvi piirkonna teenindamisse investeerida.
Huvitav on ka asjaolu, et suured tegijad, ehk Toometi järgi „sinised” ja „rohelised”, polnud esimese koha lähedalgi, aga ka nende pakkumised olid täna kehtivatest hindadest madalamad.
Seega konkurents on ja toimib. Rae valla kogemusele toetudes julgeksin väita, et omavalitsused, kes pole siiani vedu korraldanud, on jätnud kasutamata võimaluse oma kodanikel saada soodsamat teenust ning jätnud nad vedajate meelevalda.
Harjumaa probleemid
Mõned mõtlemapanevad momendid siiski on. Üks neist on, et väga rikutud mõtlemisega inimesed võivad asuda seisukohale, et kui prügila omanikeringis on ettevõte, kes omab ka veofirmat, et kas siis see vedaja äkki ei saa mingit turueelist.
Teine on just Harjumaale iseloomulik – prügila on ühes otsas ja teisest otsast sinna jõudmine tavalise prügipressiva autoga on kulukas. Seetõttu kulutavad prügilast kaugemate omavalitsuste elanikud jäätmetele oma pere-eelarvest rohkem.
Väljapääs oleks ümberlaadimisjaamades, mis võimaldaksid korraldatud veo hindu ühtlustada üle Harjumaa. Tingimus on, et need jaamad peavad olema ühtses ketis prügilaga, aga tänases situatsioonis ei ole prügila omanikel sellise investeeringu tegemiseks huvi – jäätmed tulevad ju nii kui nii nende juurde.
Asi oleks sootuks teisiti, kui prügila kuuluks kõikide Harjumaa omavalitsuste ühisomandisse, siis tekiks huvi, sest iga omavalitsus soovib soodsamat veohinda oma territooriumil elavatele inimestele.
Peaaegu tasuta jäätmekäitlus
Teine mõtlemapanev moment on selles, et kuuldavasti on aastaks 2011 planeeritud Iru Soojus-Elektrijaama baasil jäätmete masspõletus.
Juba täna on käimas vastavad promo- ja teavituskampaaniad. Muuhulgas räägitakse, et Iru pakuks soodsamat teenust kui prügila, et väravahind on madalam.
Seda on huvitav kuulda, kuid küsiks siis nii, et miks peaks Harjumaa elanikud maksma kinni Tallinna elanike toasooja? Kas täna gaasitarnijad maksavad ka Irule peale selle eest, et nende gaasiga sooja ja elektrit toodetakse? Ilmselt mitte. Samas on ka teada, et jäätmete põletamisest toodetud soojuse peab võrguettevõtja ostma eelisjärjekorras.
Need on küsimused, millele peab vastama ja mida tuleb rahvale süviti selgitada ja just siin näeks kohta peaaegu tasuta jäätmekäitlusele.
