RAIVO VETIK: kodakondsuspoliitika ja rahvuslikud huvid
Need inimesed tajuvad seda paratamatult ebaõiglusena, mis suurendab tõenäosust, et nad lahkuvad mujale. Arvestades demograafilisi protsesse, on see kahjulik meile kõigile.
Kodakondsusteema päevakorda võtmise vajadus tuleneb eelkõige asjaolust, et senine kodakondsuspoliitika on oma rahvusriiklust ülesehitava funktsiooni sisuliselt täitnud. Välistav kodakondsuspoliitika, mis taasiseseisvunud Eestis kehtestati, oli omal kohal kümmekond aastat tagasi, sest kindlustas rahvusriikluse taastamise. Praegu on aga täiesti uus olukord, rahvusriik on üles ehitatud, me oleme ‘tagasi läänes’.
Kui eeldada, et Venemaa huviks on kontrolli suurendamine Eesti üle, siis tuleb näha, et välistava kodakondsuse põhimõte aitab sellele ainult kaasa. Eesti rahvuslikuks huviks on tervikliku ja lojaalse kodanikkonna kujunemine, mis eeldab ka senisest paindlikumat kodakondsuspoliitikat.
Täna seisavad Eesti ees põhimõtteliselt uut tüüpi probleemid, mille edukas lahendamine eeldab kõigi siinelavate inimeste kaasamist. Järelikult kodakondsuse käsitlus, mis sobis eilse päeva üleasannete lahendamiseks, on vastulolus Eesti tulevikuhuvidega.
- kommentaar on kirjutatatud Andres Kollisti artiklile "Saage eurooplasteks, jääge venelasteks" -
