„Nähtamatu käsi“ tõi meid siia, kuid ei vii siit edasi. Teisisõnu peab riik võtma oluliselt julgema vastutuse ja rolli majanduse suunamisel. Sotsiaaldemokraadid näevad riigi üht uut rolli aktiivses tööturu osapooltega suhtlemises ja laua taha istumises, mille käigus lepitakse alampalk kokku. Seda nimetatakse tulupoliitiliseks kokkuleppeks, mis on näiteks tavapärane meie põhjanaabrite juures. Antud protsessi käigus saab riik seada oma eesmärgi palgatõusu osas, pakkudes vajadusel vastu soodustusi tööandjatele ja töötajatele. Tulupoliitilise kokkuleppe sisseviimine loob võimaluse senisest kiiremini alampalka tõsta.

Viimastel aastatel on alampalk tõusnud aastas kümnendiku võrra, mis on mõnevõrra rohkem kui keskmine palk. See on küll viinud miinimumpalga pisut keskmisele palgale järele, kuid väga kesise tempoga. Sotsiaaldemokraadid on seadnud eesmärgiks kaks korda kiirema tõusu, mis ületaks keskmise palga kasvu rohkem kui kolmekordselt. Ühtlasi tähendaks see, et aastaks 2019, mil lõpetab järgmine riigikogu koosseis, on alampalk tõusnud 800 euroni. Tänane 355 euro suurune alampalk mitte ainult ei taga äraelamist, vaid jätab tuhandete tööd tegevate inimeste sissetuleku allapoole suhtelise vaesuse piiri.

Alampalga tõusu mõju
Palgamiinimumi tõstmise mõju ei piirdu vaid praegu alampalka saavate töötajatega, ta avaldab märksa laiemat mõju. Antud muudatus tõstab ka väga paljude täna miinimumpalgast enam teenivate inimeste töötasu. Sissetuleku tõustes see mõju väheneb, kuid võib eeldada, et täiesti arvestatav on ta mediaanpalga puhul, mis tähistab keskmise töötaja sissetulekut ning on praegu 753 eurot. Pakun, et see võiks aastas suureneda umbes kümnendiku võrra.

Kuna enim kerkib just madalapalgaliste palk, väheneb ühiskonnas ka sissetulekute erinevus, mis on Eestis Euroopa Liidu keskmisest suurem ja on viimastel aastatel tõusnud. Samuti on alampalga tõusul mõju meeste ja naiste palgalõhe vähendamisele, mis on meil Euroopa Liidu riikidest kõrgeim, sest väikesepalgaliste seas on naisi meestest oluliselt rohkem. Kavandatav palgamuudatus suurendab ka üldist sotsiaalmaksu laekumist, mis omakorda tähendab pensionitõusu ning toob täiendavaid vahendeid ravikindlustusele.

Alampalga tõusuga kaasnevad ohud
Alampalga tõusuga kaasnevad ka ohud, millega tuleb arvestada. Ei saa välistada teatavat tööpuuduse kasvu. Antud oht võib lähtuda „madalapalgalistest“ ettevõtetest, kelle vahetud konkurendid tegutsevad välismaal. See puudutab peamiselt eksportivat tööstust ning neid kodumaisel turul tegutsejaid, kes on väga avatud rahvusvahelisele konkurentsile.

Aga kui vaadata palgatasemeid valdkondade kaupa, siis on näha, et tegu ei ole süsteemse probleemiga, sest üldiselt ei maksa eksportiv sektor madalaid palku. Väikese palgaga paistavad silma majutus-, toitlustus- ja meelelahutussektor, kus küll ametlik töötasu ei kajasta alati tegelikku teenistust, seda erinevalt muust teenindussfäärist. Olgu siin näiteks poemüüjad. Kuna selles vallas on konkurents siseriiklik, korrigeerib palgatõusu hinnapoliitika. Ka on täna tööpuuduse tase oluliselt madalam kui mõni aasta tagasi ning peaks prognooside järgi tulevikus veelgi langema.

Hinnatõus võib puudutada neid madalapalgalisi valdkondi, mis ei ole väliskonkurentsile avatud. Ehk võib eeldada, et hinnad tõusevad pisut jaekaubanduses, toitlustuses, meelelahutuses ja näiteks kinnisvarahalduses. See jääb aga väiksemaks madala ja keskmise palgaga inimeste täiendavast palgatõusust, sest palk on vaid üks paljudest ettevõtte kulukomponentidest. Seega - väiksema ja keskmise sissetulekuga inimeste reaalpalk ja ka ostujõud suurenevad.

Regionaalne sotsiaalmaks
Järgmise Euroopa Liidu finantsperioodil makstavate toetuste prioriteet on ettevõtete konkurentsivõime ning lisandväärtuse kasvatamisel koos inimvarasse investeerimisega. Kusjuures järgmistel aastatel ei panustata enam niivõrd rauda ja betooni, vaid finantside tagamisse ning ettevõtluse kvaliteedi tõstmisse. See loob eelduse, et alampalga tõusu pikemalt ette teades saavad eksportijad taotleda toetust lisandväärtuse kasvatamiseks.

Eestis on vaid üks maakond, kus keskmine palk on kõrgem kogu Eesti keskmisest. Selleks maakonnaks on Harjumaa. Alampalga tõusu mõju ettevõtlusele on seega suurem ülejäänud maakondades, mis vajavad riikliku regionaalpoliitilist sekkumist. Parim viis palgatõusu mõju leevendamiseks on tööjõumaksude, täpsemalt sotsiaalmaksu vähendamine väljaspool Harjumaad. Vältimaks maksusoodustuse nimel fiktiivseid töökohtade liigutamisi, eeldaks toetuse saamine, et töötaja töökoht on registreeritud ning tema elukoht on elanike registri järgi väljaspool Harjumaad. See motiveeriks tänaseid ettevõtteid töökohti säilitama ning oleks stiimul ka uute tekkele. Et pensionid seeläbi ei langeks ning ravikindlustuse vahendid ei väheneks, tasub riik soodustuse ulatusese sotsiaalmaksu ettevõtete eest.

Pikalt on kurdetud selle üle, kuidas alampalka ei saa kiiremini tõsta või kuidas pole võimalik astuda samme, mis motiveeriksid ettevõtteid ka mujale kui Harjumaale investeerima. Sotsiaaldemokraadid sellega ei nõustu, saab ikka küll.