Rannar Vassiljevi vastulöök Liina Kersnale: Laps on laps, ja lapse vajadusi ei saa me mõõta pelgalt sellega, mis on ta söögilaual
Eestis viimasel nädalal üles kerkinud lastetoetuste teema on inimesi kõnetanud ja poliitikuid sõna võtma inspireerinud. Reformierakonnast sotsiaalkomisjoni liige Liina Kersna tuli eilses arvamusloos avalikkuse ette seisukohaga, et lastetoetused on raiskamine ning hästisöönud ja näljased lapsed ei tohiks riigilt sarnaselt ühesuurust toetust saada.
Sotsiaaldemokraadina pean vajalikuks sekkuda, sest laps on laps, ja lapse vajadusi ei saa me mõõta pelgalt sellega, mis lapse söögilaual on. Loomulikult vajavad väiksema sissetulekuga pered rohkem riigi tuge ja selleks on olemas täiendav lapsetoetus ning teised sotsiaaltoetused. Mäletatavasti tõstsime sel aastal lisaks vajaduspõhisele lapsetoetusele ka toimetulekutoetust lastega peredele. Mõlemad toetusesummad suurenevad ka edaspidi. Seega, kesisemates tingimustes elavad lapsed saavadki suuremaid toetuseid juba täna ja ka edaspidi.
Lapsetoetus nagu ka näiteks vanemahüvitis on peretoetus kompenseerimaks kulusid, mis lapsega seoses perel paratamatult tekivad. Tõsi, universaalsel lapsetoetusel on olemas ka sotsiaalpoliitiline mõõde, tasandades sissetuleku erinevusi jõukate ja väiksema sissetulekuga perede vahel, aga ennekõike on see siiski mõeldud toetusena lapsele, sõltumata sellest, mis majanduslikus seisus perekond on.
Lapsetoetusel on ka laiem õiglusega seotud mõõde. Tänased lapsed tagavad tulevikus tööandjate ja töötajatena tänastele tööealistele kodanikele, kes selleks ajaks on jõudnud juba pensioni ikka, nii ravikindlustuse kui suure osa pensionist. Sõltumata sellest, kas viimastel oli lapsi või mitte. Seega tundub mulle igati õiglane, et võrdsete sissetulekutega pered maksavad võrdselt tulumaksu, kuid need kellel on lapsed, saavad osa sellest toetusena tagasi. Kui lisada veel käibemaks, siis on paratamatult lastega perede maksukoormus suurem, sest sama elustandardi tagamine perele on paratamatult kulukam.
Ei saa kuidagi nõustuda Liina Kersnaga, et universaalne lastetoetus peaks jääma 20 euro kanti. Euro võrra väiksem oli mäletatavasti lastetoetus 11 aastat. Eelmises, kevadel moodustatud koalitsioonis, saavutasid sotsid, et sellest aastast laekub nii esimese kui ka teise lapse kohta kõigile lapsevanematele kontole 45 eurot kuus. Järgmise nelja aastaga tõuseb see 60 euroni. Kuigi ka see ei kata kõiki kulusid, mis lapsega seonduvad, on see siiski märkimisväärne muutus võrreldes varasemaga ning suureks abiks paljudele lapsevanematele. Peredele, kus on kolm ja enam last, lisandub lisaks kolmandast lapsest kehtivale 100 eurosele lapsetoetuse, lasterikkapere toetus 200 eurot.
Samas saab Liina Kersnaga nõustuda selles osas, mis puudutab muret vaesuses elavate laste pärast. Erinevate lapsetoetuste ja toimetulekutoetuse tõusu koosmõjul väheneb absoluutses vaesuses elavate laste arv kolmandiku võrra. Kuigi vahel kuuldub, et uus koalitsioon jagavat vaid eurosid laiali, siis tegelikult on toetuste taga laiem põhimõtteline eesmärk - lastega perede toimetuleku märgatav paranemine. See on tegelikult investeering tulevikku.
