Raul Eamets: usaldusväärsest majandusprognoosist hoolimata on kavandatav eelarvepoliitika seadusega vastuolus
Nimelt viitavad tööturunäitajad, sealhulgas kiire palgakasv, väike tööpuudus ja suur tööhõive majanduse heale tsüklilisele seisule, mis on vastuolus rahandusministeeriumi hinnanguga, et majanduses on veel kasutamata tootmisressurssi.
Riigi 2018.−2021. aasta eelarvestrateegia järgi on valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon järgmisel kolmel aastal puudujäägis, ulatudes 2018. ja 2019. aastal 0,5%ni ning 2020. aastal 0,3%ni SKPst. Eelarvenõukogu hinnangul on see vastuolus praegu kehtiva riigieelarve seadusega.
Eelarvenõukogu on teadlik valitsuse kavatsusest muuta riigieelarve seaduses sisalduvat eelarvereeglit nii, et varem kogunenud struktuurse ülejäägi arvel tohib lubada kuni 0,5%ni SKPst ulatuvat struktuurset puudujääki. Ka eeldusel, et riigieelarve seadust muudetakse, on eelarvenõukogu hinnangul oht, et valitsussektori struktuurne puudujääk kujuneb 2018. aastal suuremaks kui 0,5% SKPst.
Nõnda suur puudujääk tugineb eeldusele, et 2018. aastal on Eesti SKP lõhe negatiivne ning moodustab 0,4% SKPst. Kui lähtuda eelarve struktuurse positsiooni mõõtmisel Euroopa Komisjoni või Rahvusvahelise Valuutafondi SKP lõhe hinnangutest, siis võib tegelik struktuurne puudujääk kujuneda suuremaks: lisanduda võib veel 0,2 protsendipunkti SKPst.
Seetõttu on võimalik, et majanduse stimuleerimiseks kavandatavate meetmete mõju ei avaldu selleks kõige sobivamas majandustsükli etapis. Eelarvekulude liigne kasv võib erasektoris raskendada tööjõukulude kasvu soovitud rajal hoidmist ja tootmise laiendamiseks vajaliku tööjõu leidmist. Samuti ei saa välistada, et mõnes sektoris või segmendis võib sisenõudlus pakkumisega võrreldes ülemäära kasvada.
Lisaks sõltub valitsussektori eelarvepositsiooni soovitud tasemel hoidmine mitmest maksumuudatusest, mis olid eelarvenõukogu arvamuse koostamise ajal osaliselt veel seaduseelnõudena esitamata või riigikogu heakskiiduta. Nende muudatuste tulusid suurendavaks mõjuks on aastast olenevalt hinnatud kuni 1% SKPst.
Kavandatavate maksumuudatuste suur arv ja nende rakendamise keerukus (mh Riigikohtus vaidlustatud seadusemuudatused) kasvatab võimalikke maksutulude prognoosivigu ja suurendab riski, et riigieelarve tulude prognoos on liiga optimistlik.
Valitsuse eesmärkide elluviimine eeldab lisaks mitmele maksuseadusele ka kehtiva riigieelarve seaduse muutmist. Kavandatavad muudatused eelarvereeglites on ette valmistatud väga lühikese aja jooksul ja tähistavad praeguse, vaid kolm aastat kehtinud seadusega võrreldes põhimõttelist muutust lõdvema eelarvepoliitika lubamise suunas. Tagamaks eelarvereeglite usaldusväärsust on soovituslik tulevikus nii sagedastest muudatustest hoiduda.
