RAUL RAUDSEPP: Ahju ajamise ideoloogia

Alljärgnev tuleneb loomulikult nn punasärklaste skandaalist. Ning otse loomulikult tuleneb see ka kontekstist. Ehk siis märgisüsteemist ja kodanikkonnale serveeritavaist valikuist.

Särgi enda põhiidee – KAUA VÕIB! – on suurelt esiküljel välja toodud. Suunaga tagaküljel olevale nimekirjale. Alapealkiri, mis kommareid puudutab, on samuti särgi tagaküljel. Seega, märgitähenduslikult ehk peenemalt semiootiliselt väljendatuna ei ole mitte nii väga tähtis. Kuid inimesed märkavad/loevad seda, mida tahavad, suudavad või on sunnitud. Särki ennast on oma käega katsunud ja silmaga näinud vahest tuhatkond kodanikku.

Meediakära ja poliitiline tohuvabohu on aga asja üles paisutanud ning seda tagantpoolt. Nagu tavaliselt. Sest nõnda tundub kasulik. Kogu see otsitud (tagaküljelt ka siis leitud) Dachau sündroom on sügaval kinni inimeste peades. Sest tulnud postsovetlusest, kus paraku söögi alla ja söögi peale mängiti nii audios kui ka videos ette endise liitlase (Aadu) pahategusid, pole midagi imestada, et isegi esimest põlve linlane on ahju tähenduse küttekehana täielikult unustanud.

Mida siis kogu asja kohta ütelda? Aga seda, et inimene on taas kord oma ausa, tumma (seega justkui vastutusvõimetu) ja teda läbi aegade ustavalt aidanud sõbra nimetuse unustanud ja seejärel täis teinud. Ütled ahi – ja peale koonduslaagri midagi pähe ei karga. Ajalukku põgusalt tagasi põigates leiame, et üldse mitte eriti ammu, kui meie lähinaabrid ja ilmamaa esimese kommunistliku riigi rajajad olid kapsaleeme vöö vahele helpinud ja tukid lõukast välja koukinud, ronisid nad lausa ise kuhugi. Aga kuhu? Eks ikka ahju.

Raul Raudsepp