Ravimuda jõuab kodudesse

Pärnu kurortoloogia ja taastusravi instituut on viinud Haapsalu ravimuda veesisalduse tasemeni, kus seda saab hakata tootma ka koduseks kasutamiseks sobivate pakkidena.

Instituudi direktori doktor Endel Veinpalu kinnitusel peaks kolmekilostes kilepakendites preparaat Konpel-1 saama varsti tootmisloa. Muda hakkab pakkima aktsiaselts Pärnu Mudaravila.

Preparaat on valmistatud maailmas ainulaadsest Haapsalu ravimudast, millesarnast leidub vähesel määral vaid mõnes Vaikse ookeani lahesopis.

Pakitava muda veesisaldust on vähendatud kolmandiku võrra. 30 krooni ringis maksvast kotitäiest saab liigese- ja väljaspool peaaju asuva närvisüsteemi haigusega inimene teha viis raviprotseduuri. Ravikuur koosneb 10-15 protseduurist ning seega läheb see ühtekokku maksma 60-90 krooni. üks protseduur mudaravilas maksab 80 krooni.

Veinpalu möönis, et pakitud muda müümine võib põhjustada mudaravilate töökoormuse vähenemist.

Kuigi muda pakitakse mujalgi Euroopas, on mõned saksa ärimehed juba huvitatud Eestis toodetud ravimudapakkide ostmisest. Veinpalu andmetel on Haapsalu mudas rohkem bioaktiivseid orgaanilisi aineid.

Instituudi direktori sõnul pole välistatud, et tulevikus hakatakse tootma ka muude haiguste raviks sobivat ravimudapreparaadi Konpel-2.

Pärnu rand saab UV-kiirgusinfo

Järgmiseks aastaks taotleb kurortoloogia ja taastusravi instituut Eesti Teadusfondilt toetust atmosfääri ultraviolettkiirguse ja aerosoolide uuringuteks. Veinpalu kinnitusel ei ole meil selle maailmas aktuaalse teemaga seni põhjalikumalt tegeldud. Päevitajatesse sisendavad hirmu teistsuguse päikese aktiivsusega maades tehtud uuringud, mis ei pruugi Eestis kehtida.

Projekt valmib koostöös Tartu ülikooli füüsikutega ning läheb maksma kuni pool miljonit krooni. Veinpalu väitel peaks kiirgusinfo rannas päevitajatele tulevikus tagatud olema. "See peaks näitama, mis kellaajal ja millise ilmaga on soovitav päikest võtta. Asjakohane teave võiks olla kirjas veetemperatuuri kõrval," märkis Veinpalu.

1970. aastatel korraldatud UV-kiirgusmõõtmiste tulemusena selgus, et Pärnu rannas oli kiirgus veidi suurem kui võrdluseks võetud Tõraveres.

Muda on väärtuslik vara

Praegu on Eestis kasutusel kolm mudamaardlat: Pihkva järve Värska lahes, Haapsalu Tagalahes ja Saaremaa Mullutu lahes. Kaheaastase uuringu tulemusena on selgunud ka Pärnu-lähedase Ermistu järve muda raviomadused. Varsti peaks Ermistu muda ilmuma sanatooriumide vannidesse.

Veinpalu väitel on iga maardla muda ravitoime erinev. Haapsalu muda sobib ravikuurideks ägeda reuma puhul, Värska ja Ermistu oma ravib hästi mittepõletikulisi ainevahetuslikke liigesehaigusi.

Läbiuurimist ootavad veel tohutud ravimuda lasundid, märkis kurortoloogia ja taastusravi instituudi direktor. " Võib-olla on muda on põlevkivi kõrval Eesti teine oluline rikkus. See sisaldab tervet Mendelejevi tabelit," selgitas ta. Tulevikus plaanib instituut ka turbamuda toimet uurima hakata, lisas Veinpalu.

Instituudi direktori kinnitusel sisaldab muda suurepäraseid lähteaineid kosmeetikatööstusele, samas saab mudast valmistada väetisi ja loomasööta. Ravimuda söötmine sigadele on andnud väga häid tulemusi. "Kunagi tegime katseid, mille käigus süstisime rottide mudast saadud humiinhapete lahust. Kahe kuuga hakkas loomadel karv läikima ja kontrollgrupiga võrreldes võtsid nad kaalus 18 protsenti juurde," ütles Veinpalu.

Pärnu kurortoloogia ja taastusravi instituut on suuresti lepingute alusel töötav isemajandav munitsipaalteadusasutus. Linn katab instituudi töötajate palgad ja sotsiaalkulud, teadustööks vajaliku raha muretseb asutus uurimistööga teenitud summade eest. Veinpalu sõnul pole kasum instituudile ette nähtud ning seetõttu läheb raha uuringuteks vajaliku aparatuuri muretsemiseks.

Nils Niitra