Link kopeeritud!

REIN LANG: Kvootide kolinal

 (68)
REIN LANG: Kvootide kolinal
----

Alanud valimiskampaania saab ilmselt olema kõigi aegade kõige populistlikum

Euroopa Parlamendi saadik Marianne Mikko oskab ennast kuuldavaks ja nähtavaks teha. Ja seda eelkõige Eestis. Auväärt suhtumine oma ametisse. Temaga suudab sammu pidada Toomas Hendrik Ilves, ehkki tema avalikkuses käsitletavad teemad on hoopis teistsugused kui Mikko omad.

Lugesin pehmelt öeldes hämminguga Marianne Mikko viimast sõnumit, mille ta käis välja kõrgetasemelisel konverentsil Gruusias. Nimelt olevat Eestis vaja kehtestada naiste õiguste tagamiseks sookvoodid. Olgu kohe alguses öeldud, et see idee on lihtsalt põhiseadusevastane. Ütleb ju põhiseaduse paragrahv 12 selges eesti keeles, et kõik on seaduse ees võrdsed. Sõltumata rahvusest, nahavärvist, soost jne. Kuniks Eestis on riigikohus, ei ole seadusandjal mõtet sellist kvootide seadust vastu võtta, sest see tühistatakse riigikohtu poolt lihtsalt ära. Olgu see lihtsalt teadmiseks neile tulihingelistele naisõiguslastele, kes 2007. aasta riigikogu valimistega tahaksid riigis läbi viia feministlikku revolutsiooni.

Järgmiseks rahvuskvoodid?

Nõutuks teeb see, et Mikko rumalat juttu sookvootidest ei takista tema kolleeg, Eesti endine välisminister Ilves, kellele peaks ju teada olema, et sookvootidega kaasneks kohe surve rahvus-kvootide kehtestamiseks riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametikohtade täitmiseks. Ehk see, mida Venemaa president Vladimir Putin oma Helsingi visiidi ajal Baltimaadele Makedoonia eeskujul “soovitas”.

Väide, et sookvoodid ei ole põhiseadusega vastuolus, aga rahvuskvoodid on, ajaks naerma igaühe, kellele me seda selgitada püüame.

Iga valimiseelne idee, mis mürtsuga välja käiakse, omab mitut dimensiooni. Eesti poliitikud peaksid olema võimelised mõtlema ka välis- ja julgeolekupoliitilistes kategooriates. Aga tihtipeale ei ole. Lähenevate riigikogu valimiste kontekstis kerkivad kindlasti taas esile mitmed ideed, mis (erinevalt sookvootidest) pole küll põhiseadusevastased, kuid võivad ometi kujutada reaalset ohtu meie julgeolekupoliitikale. Märgin siin neist ainult mõnda.

Küsimus lõunaeesti keele või võru keele staatusest. Nüri järjekindlusega nõuavad mõned inimesed võru keelele eristaatuse omistamist. Aga kui seda tehakse, siis milliste argumentidega ei anna me eristaatust vene keelele, mille kasutusareaal on võru keelega võrreldes suurem?

Küsimus Eesti merepiirist. Oleks ju vahva tõmmata koos Soomega Soome laht venelastele “kotti”. Siis nad peavad meie territoriaalmerest läbi sõitma. Aga tuleks ju ka arvestada, et sellisel juhul on Vene allveelaevadel õigus sõita vee peal lippude lehvides ka Tallinna ja Naissaare vahel. Kas meil oleks sellest parem tunne?

Küsimus Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud lepetest, mille alusel 1941. aastal osa Eesti Vabariigi kodanikest punapõrgust minema sai. Hakkamata üldse arutlema sund-üürnike olukorra ja omandireformist tulenevate suhete üle, tuleb endale aru anda, et vaba Eesti seadusandja ei saa viidata nendele lepingutele ega tunnistada, et neist tuleneb Eesti kodanikele mingeid õigusi või kohustusi. Sellega me tunnistaksime vabatahtlikult, et Nõukogude Liidul oli 1941. aastal mingisugune õiguspädevus määrata meie kodanike vara õiguslikku staatust. See omakorda viitaks meie enda poolt okupatsiooni annekteerimiseks ülemineku tunnistamist 1940. aasta augustis, mida Venemaa meilt ainult ootabki.

Erinevalt okupatsioonist võib annekteerimine olla teatud juhtudel õiguspärane ning tekitada annekteeritud territooriumi kodanikele õigusi ja kohustusi. Tegelikult on küsimus meie riigi õigusjärgluses tervikuna. Või pole see meile enam oluline?

Peategelane Saabastega Kass

Küsimus Eesti kroonist. On omamoodi imelik vaadata, kuidas sotsioloogilised uuringud näitavad toetuse kasvu Euroopa Liidule ja toetuse langust eurole üleminekuks. Tõsiasi on aga see, et eurole üleminek otsustati meie enda poolt juba liitumisreferendumiga, sellest keeldumine ilma Euroopa Liidust välja astumata pole lihtsalt võimalik.

Neid küsimusi on veel ja veel. Alanud valimiskampaania saab ilmselt olema kõigi aegade kõige populistlikum.

Loe veel

Eesti hakkab tasapisi muutuma heaoluriigiks, seetõttu lubatakse ilmselt kokku piimajõed ja pudrumäed. Kampaania peategelaseks saab kindlasti ka Saabastega Kass, kelle eest Siim Kallas 1993. aastal hoiatas. Teadupoolest võtab Saabastega Kass kulla ära neilt, kellel seda on, ja jagab neile, kellel seda ei ole. Et järgmine Saabastega Kass saaks omakorda tulla ja võtta ära neilt ja anda kellelegi teisele. Sest muidu saaks muinasjutt otsa.

Kui enamik taevamannat on kergesti läbinähtav, siis paljude esmapilgul ilusate rahvuslike ideede pinna all võib peituda banaanikoor, millel võib libastuda terve riik, kui valijad nende elluviimiseks mandaadi annavad. Ja kui põhiseadus ei suuda riiki seadusandja eest kaitsta.

Rein Lang, justiitsminister (Reformierakond)

Varivalitsus
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare