Tantsuga on varemgi Euroopat ja maailma vallutatud. Polka pärineb Tšehhist ja valss Saksamaalt-Austriast, padespann alustas võidukäiku Hispaaniast.

Jenka on aga ülemeelikud Soome turistid kilomeetritepikkuste rividena maailma viinud. Tegemist on 1800. aasta paiku Saksamaal sündinud šottisega, mida soomlased sajandi jooksul enesele kohasemaks tantsisid. Viiekümnendail Šveitsis loodud tibutantsule lisasid norralased 1982. aastal Holmenkollenis suusa MM-il korraliku turunduse ja vallutasid Euroopa.

1989 oli lambada kord, mil superbändi Kaoma Brasiilia algupära laul pani miljoneid tantsusaalides puusi väänutama. Nüüd võime sellele lisada oma tantsuvallutusretke, tundub pärast esialgseid positiivseid reaktsioone.

Vabatahtlikkuse vägi

Eestis on 18 000 rahvatantsijat ja 41 000 koorilauljat, rääkimata 300 ansamblist ja 200 rahvamuusikaansamblist. On 50 000 vabatahtlikku, kes osales „Teeme ära!” kampaanias ja 10 000 mõttetalgutel „Minu Eesti” kaasalöönut. Nende energia koondumisel on võimalik kaerajaan viia miljoniteni. Iga initsiatiiv on siin teretulnud.

Näiteks täidame Youtube’i keskkonna internetis kaerajaani videotega. Facebooki fänni-klubi leheküljelt ja kaerajaani blogist jooksevad läbi üritused ja paigad, kus seda on tantsitud. Ettevõtmise ametlikult veebilehelt internetis saab alla laadida muusikat ja vähemasti viies keeles kirjeldusi, rääkimata nootidest. Wikipediast leiab põhjaliku ülevaate tantsu ajaloost ja Euroopa vallutamise plaanist.

Eesti orkestrid ja solistid, eriti veel, kui nad välismaalastele esinevad, võtavad kavva kaerajaani ja õhutavad publikut kaasa tantsima. Rääkimata rahvusvahelisest kaerajaani muusika ja tantsutöötluste festivalist.

Eesti turg on üle ujutatud kaerajaaninimeliste toodetega ning Kaerajaani restoranist Tallinna Raekoja platsilt leiab igaüks nii kaasatantsimise rõõmu kui asjakohase bukleti. Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna helilogoks saavad kaerajaani avataktid. Ning päeval, mil 2011. aastal algab noorte tantsupidu, tantsitaksegi kõigis Euroopa pealinnades kohalike eestlaste eestvõttel kaerajaani…

Üks tants pole kindlasti nii väärikas info Eesti kohta kui ajaloodokumendid või majandusnäitajate vihikud. Kuid just sellest – Kalevipoja kombel – kiirelt, täpselt ja serviti huvilist tabavast tantsust võib saada üks Eesti tunnusmärke. Selline tore positiivne ja pisut kiiksuga tervitus, millest algab põhjalikum tutvus ja sügavam huvi.

Kas teeme ära?