REIN SIKK: Obama toob Eestile venelasest presidendi

 (532)

Te­ki­tan va­hel selts­kon­da­des ele­vust, küsi­des: mil­lal saab Ees­ti ve­ne­la­sest pre­si­den­di? Te­kib piin­lik vai­kus, na­gu oleks kee­gi puuk­su lask­nud. Siis pai­sub he­ri­la­se­pe­sa sus­ki­mi­se­le järg­nev torm.

Pa­dueest­la­sed püüavad kirg­li­kult tões­ta­da, et en­ne tõuseb päi­ke sol­giämb­rist, kui ve­ne­la­ne Ees­ti pre­si­den­diks saab.

Nüüd, pä­rast mus­ta­na­ha­li­se Ba­rack Oba­ma va­li­mist Amee­ri­ka pre­si­den­diks, on küsi­mus veel­gi ak­tuaal­sem. Võõra­vi­ha asen­da­mist sal­li­vu­se­ga ei va­ja üks­nes lom­bi­ta­gu­ne maa. Ka Ees­ti va­jab se­da. Mus­ta­na­ha­li­ne pre­si­dent Amee­ri­kas tä­hen­dab hin­ge­list pu­has­tu­mist. Ve­ne­la­sest Ees­ti pre­si­dent oleks märk te­ge­li­ku ra­hua­ja saa­bu­mi­sest eest­las­te ja mit­te-eest­las­te su­he­tes­se.

Tõen­äo­li­selt on Ees­ti ve­ne­la­sest pre­si­dent nai­ne, näi­teks Ma­ria Iva­no­va. Kõiki­del ko­ha­li­kel va­li­mis­tel on just Ida-Vi­rus ol­nud nais­te kan­di­dee­ri­mi­ne märk­sa suu­rem kui mu­jal Ees­tis. Ar­ves­ta­des maa­kon­na eest­las­te osa­kaa­lu väik­sust, on seal­ne kesk­mi­ne po­lii­ti­kas­se pürgi­ja just slaa­vi pä­ri­to­lu nai­ne.

Samal teemal:

Suur­de po­lii­ti­kas­se jõud­nud nai­sed ja ees­ti­ve­ne­la­sed tea­vad: võrrel­des ta­va­li­se ees­ti me­he­ga pea­vad nad pin­gu­ta­ma kolm kor­da enam, ole­ma tar­ge­mad, tub­li­mad, lä­bilöö­va­mad. Ai­nult siis saa­vad nad võima­lu­se. Aga kui võima­lus ja tar­kus on käes, po­le trium­fi­ni pikk maa.

Piiridest üle

Kui sünnijärg­ne Ees­ti ko­da­nik Ma­ria Iva­no­va suu­dab ol­la kõrge­mal oma rah­vu­sest, on lä­bilöök pre­si­den­di­na võima­lik. Oba­ma rõhu­tas: ta po­le val­ge­te ega mus­ta­na­ha­lis­te Amee­ri­ka ega ka la­tii­no­de Amee­ri­ka pre­si­den­di­kan­di­daat. Ta ta­hab saa­da ko­gu Amee­ri­ka pre­si­den­diks. Ja tal­le lä­heb kor­da nii nut­tev neeg­ritüdruk ää­re­lin­nas, juut koh­tu­laua ees kui ka val­ge me­he mu­re Iraa­gi sõjas. Oba­ma lä­bilöök al­gas siis, kui ta ei püüdnud enam üks­nes mus­ta­na­ha­lis­te hää­li.

Kui sa­ma loo­gi­ka jär­gi käib Ma­ria Iva­no­va, võites eest­las­te hin­ge ja süda­med, on ta pre­si­den­di­kan­di­daa­di­na te­gi­ja. Pea­le­gi, slaav­la­ne on eest­la­sest emot­sio­naal­sem ja at­rak­tiiv­sem. See jääb va­li­ja­le sil­ma. Nais­lii­ku­mi­se ak­ti­vis­tid mä­le­ta­vad Ida-Vi­ru­maa koo­li­tust, kus rää­gi­ti po­lii­ti­ku riie­tu­sest. Po­lii­ti­kas­se suun­duv eest­lan­na pi­das olu­li­seks üli­mat kor­rekt­sust ja re­ser­vee­ri­tust, nä­gi väl­ja na­gu ma­tu­se­kor­ral­da­ja. Slaav­lan­nad soo­vi­sid aga män­gu pan­na kõik, mis nai­sel on. Rõhu­ta­tult kõrged kont­sad, lühi­ke see­lik, de­kol­tee ja sä­rav meik, sä­ra­vad eh­ted. Kõik see tun­dus nen­de kul­tuu­ri­taus­tas loo­mu­lik.

Ja mis saab vas­tu ol­la, kui pre­si­dent suu­dab rää­ki­da kol­man­di­ku­ga rii­gi rah­vast nen­de ema­kee­les, mit­te ei pea ka­su­ta­ma tõlgi abi. See on maius­pa­la mit­te-eest­las­te jaoks. Et Ma­ria Iva­no­va rää­gib ka per­fekt­set ees­ti keelt, po­le va­ja mai­ni­da.

Kas on siis sel­les mi­da­gi hul­lu, kui meie, Ees­ti Va­ba­rii­gi ko­da­ni­kud, Ma­ria Iva­no­va ene­se­le pre­si­den­diks va­li­me?

Kui va­li­me, ju siis usu­me, et just te­ma võib kõige pa­re­mi­ni Ees­ti as­ja aja­da.

Kõige­pealt oo­tab aga täit­mist Len­nart Me­ri soov, et rah­vas peab saa­ma ot­se pre­si­den­ti va­li­da. Ma­ria Iva­no­va, ol­gu ta siis ha­ka­tu­seks kas või mi­nis­ter, on järg­mi­ne samm sal­li­vaks saa­mi­se teel.

Vormistage Eesti Päevalehe soodushinnaga püsimaksetellimus ning nautige Eesti kvaliteetseimat ajakirjandust oma postkastis vaid 30 sendi eest päevas! Vaata siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare